L, 10.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Uus seadus tooks hommepäev 34-protsendilise palgalisa

Täiendatud: lisatud täpsemad töötajate numbrid
Liina Laks
, majandusajakirjanik
Uus seadus tooks hommepäev 34-protsendilise palgalisa
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 16
Eestis pole veel selge, kas edaspidi rehkendatakse alampalka mediaanpalga või keskmise palga järgi.
Eestis pole veel selge, kas edaspidi rehkendatakse alampalka mediaanpalga või keskmise palga järgi. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees
  • Eesti miimimumpalk on Euroopa väiksemate seas.
  • Alampalkade kõrvutamisel tuleb arvestada maksuerisusi.
  • Selgema pildi elatustasemest annab mediaanpalk.

Täpselt kahe aasta pärast peab Eesti vastu võtma Euroopa Liidu palgaseaduse, millega tõusevad hoobilt kahe väga vastandliku grupi ehk miinimumpalga saajate ja poliitikute töötasud.

Praegu on miinimumpalk Eestis 654 eurot bruto. Kui homme hakkaks kehtima seadus, mille kehtestamisega lubatakse Euroopa Liidu liikmetel venitada 2024. aasta novembrini, teeks paljude Eesti inimeste palgad hoogsa hüppe. Kuna direktiiv näeb ette, et inimestele peab maksma inimväärset palka ja Euroopa Liidu tasandil on selle kohta välja toodud, et see on kas 60 protsenti mediaanpalgast (palk, millest pooled Eesti töötajad teenivad vähem ja pooled rohkem) või 50 protsenti keskmisest palgast, tooks see muutus praeguste summade järgi kaasa miinimumpalga tõusu 34 protsenti ehk 877 euroni.*

Sotsiaalministeerium teatas, et nad tahavad säilitada Eesti senise süsteemi, kus alampalk lepitakse kokku tööandjate ja ametiühingute vahelises kõneluses nagu seni.**

Eesti miinimumpalk on Euroopa Liidu riikide kehvema poole seas. Eurostatile palka raporteerinud 21 riigi seas on Eesti 14. kohal; meist läks sel aastal mühinaga mööda ka Leedu, kus alampalk on 730 eurot ja inflatsioon Eestiga võrreldav. Euroopa parim on Luksemburg, kus jõutakse inimestele maksta enam kui 2300-eurost miinimumpalka. Siin tuleb arvesse võtta, et tegu on brutosummadega ja see, mis inimestele puhtalt kätte jääb, sõltub iga riigi maksuerisustest.

Sellest suurest palgahüppest võidaksid miinimumpalga saajate kõrval ka nende ametite pidajad, kelle palgad on seotud alampalgaga. Samuti võivad olla puudutatud kohalike omavalitsuste teenuste tasud, näiteks lasteaia kohatasud, ning ka vanemahüvitis. Kaudselt mõjutab see ka poliitikute palka, sest surve alampalgale tekitab tõenäoliselt ka keskmise palga saajates kihu rohkem teenida.

Ametiühingute keskliidule seadus meeldib, kuigi Eestis tuleb veel detailid paika saada. Ennekõike selle osas, kui suur summa elamisväärse palgana käiku läheb. Liidu juht Jaan-Hendrik Toomel tõi välja, et ametiühingud eelistaksid, et selleks numbriks saaks 60 protsenti mediaanpalgast. Eesti statistikaamet on aga juba viimased paar aastat mediaanpalka saladuses hoidnud ning saatnud küsijaid hoopis sellele lehele, kus saad oma palka võrrelda teiste sama eluala esindajate omaga. Mediaanpalk on oluliselt väiksem keskmisest palgast ja see annab riigis makstavatest palkadest objektiivsema pildi, sest keskmise palga numbri võib kunstlikult kõrgeks ajada väga väike arv väga kõrge palga saajaid.

Mida selle raha eest saama peaks?

Numbrist olulisemgi on Toomeli sõnul see, mida elamisväärne palk võimaldama peaks: «Elamisväärne palk võimaldab töötajal lisaks majanduslikule toimetulekule osaleda ühiskondlikus elus – käia teatris, tegeleda hobidega ning olla isemajandav, näiteks üürida eluaset. Hea, kui ta suudab lisaks säästa töötasust kolme kuni kuue kuupalga suuruse summa mustade päevade puhuks,» selgitas Toomel.

Seaduse suhtes on kriitilisem tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas, kes ei keskendu niivõrd palga elamisväärsuse aspektidele, kuivõrd majandusele üldisemalt. «Ühtset Euroopa Liidu alampalga suurust ehk numbrit ega ka koefitsienti direktiiv ette nägema ei hakka. Seda pole ka kunagi plaanis olnud,» rõhutas Aas.

Ta seletas, et alampalga suurus sõltub ikkagi iga riigi süsteemist ja Eesti puhul lepivad töötasu kokku peene nimega sotsiaalpartnerid ehk tööandjate ja ametiühingute keskliit. «Kuna liikmesriikide sotsiaalpartnerid on kõige paremini kursis liikmesriigi tööturuga, on nad ka kõige pädevamad palga alammäära osas kokku leppima,» ütles Aas.

Ta näeb seaduse rakendamisel tervet hulka ohukohti. «Miinimumtaseme seadusega kindlaksmääramisel on oht, et kui see tase saab liiga kõrge, käib see tööandjatele üle jõu ja nii võivad inimesed töötuks jääda. Optimaalse taseme või jõukohase tõusutempo leidmise ümber näiteks iga-aastased alampalga läbirääkimised tavaliselt keerlevadki. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs on välja toonud, et alampalga tõstmine 50 protsendini keskmisest palgast või 60 protsendini mediaanpalgast Eestis suurendaks töötust ligi 7000 inimese võrra,» ütles Aas, kelle hinnangul soovivad tööandjad muidugi, et inimesed oleksid võimelised teenima võimalikult suurt sissetulekut, aga selle eeldus on töötaja kvalifikatsiooni tõstmine ja teisalt ettevõtete lisandväärtuse kasv.

«Miinimumpalk on Eestis üldiselt keskmisest palgast ja inflatsioonist kiiremini kasvanud. Samuti on tööturul miinimumpalga saajaid ainult paar protsenti ja see ei iseloomusta tervikuna palgatasemeid Eestis,» ütles Aas.

Kui paljudel direktiiv palka kergitaks?

Niisiis mõjutaks ainult mõne tuhande inimese palk terve Eesti riigi toimimist? Sellega on aga nii ja naa: statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul jäeti miinimupalga teenijate õige arvu leidmiseks valimist välja erinevatel põhjustel väga suur hulk töötajaid. Kui muidu on Eesti töötajate arv erinevatel hetkedel tublisti üle 600 000 inimese, siis statistikast täpsema numbri leidmiseks jäeti välja käsundus- ja muude lepingutega töötajad, osalise ajaga töötajad ning politsei ja kaitseministeeriumi töötajad, nii et tänavu 2. kvartali andmete järgi kuivas valimisse jõudnud töötajate number kokku 461700 inimeseni.

Sealt valimist omakorda on 12 300 inimest ehk 2,7% said palka vähem kui miinimum, siis omakorda 40 800 inimest ehk 8,8% said miinimumpalka. Huvitavaks läheb pilt siis, kui vaadata neid, kes teenisid kuni 1000 eurot bruto kuus – neid on juba 18% statistikast ehk 83 300 – teisisõnu, pole need numbrid nii väikesed midagi! 1000 eurot bruto teeb omakorda 871 eurot neto. Kui selle summa eest tuleb Tallinnas üürida korter, maksta kommunaalid, hankida söök, toita ja koolitada lapsed, siis ei tundu see summa enam kokku käivat ametiühingute keskliidu visiooniga palgast, millega inimene saab käia teatris-kinos ja säästa kõrvalt veel kuni kuue kuu palga.

*Parandatud 16.11: algses versioonis oli sõnastus selline, et võis jääda mulje nagu oleks tegu kahe ainsa lahendusega.

** Lisatud 16.11: lisatud sotsiaalministeeriumi kommetaar

Märksõnad
Tagasi üles