Riigikogu arenguseire keskuse veebiseminaril rääkis Luminori peaökonomist ja majandusteadlane Lenno Uusküla, et käimasolevat inflatsiooni on keeruline pidurdada. Tema sõnul tuleb tarbijatel kiire hinnatõusuga leppida.
Ekspert: inflatsiooni on sama raske taltsutada kui põtra lumisel maanteel
Uusküla esines seminaril ettekandega «Hinnatõusu ja rahapoliitika pikaajalised mõjud», kirjutab ajaleht Pealinn.
«Järsk hinnatõus on justkui lumise maantee peal sõitva auto ette ilmunud põder. Mida temaga teha, äkki läheb ise eest? Pole läinud? Ehk tuleb hoopis ise järsult piduritele vajutada,» rääkis Uusküla.
Uusküla sõnul on uudses majanduslikus olukorras vaja ka uut 2.0 rahapoliitikat ning teistsugustel alustel riigieelarve koostamist, kui seda praegu tehakse. «Eesti on jõudnud keskmise hinnatasemega Euroopa riikide hulka ning see vajab ka teistsugust lähenemist riigi rahaliste probleemide lahendamiseks. Oleme hinnatõusu pöördepunktis ning peame leppima nii jätkuva kiire inflatsiooni kui ka senisest kõrgema hinnatasemega,» ütles ta.
Peaökonomisti selgitusel on mitmed raskused tekkinud ka ajalooliselt nõrgast euro kursist, mis omakorda on tingitud suuresti USA keskpanga kõrgemast rahapoliitika intressimäärast. Euroala ja USA intressimäärade erinevus on praegu lausa mitu protsenti. «See tähendab, et raha liigub suuremat tulu oodates eurost dollarisse, suurendades nii dollari nõudlust. Mõlemad keskpangad on rahapoliitikat ka edaspidi karmistamas, kuid intressimäära erinevus on lähiajal pigem püsiv ning see on hoidmas dollari vahetuskurssi kallina ka edaspidi,» rääkis Uusküla.
Odava euro tagajärjed
Uusküla sõnul toetab samas euro odavus dollari suhtes Euroopa kaupade ekspordivõimet dollareid kasutavatesse riikidesse ja dollarites kaubeldavate kaupade puhul. Teisalt tähendab odav euro meie jaoks jällegi suuremat hinnatõusu. Dollari suhtes nõrgenenud euro on andnud hoogu kütuse kiirele hinnatõusule nii Eestis kui euroalal laiemalt. Kuna nafta hinnast räägitakse maailmaturul enamasti dollarites, siis Luminori peaökonomisti sõnul tuleks meie turul rääkida pigem nafta hinnast eurodes ehk arvesse võtta ka euro ja dollari omavahelist kurssi.
Viimase aasta jooksul on euro vahetuskurss dollari suhtes märkimisväärselt langenud ning sellel on suur roll kütusehinna kujunemisel.
Uusküla tõi olukorra näitlikustamiseks välja, et euro vahetuskurss on praegu palju odavam kui 2008. aastal, mil naftahinnad saavutasid dollarites oma tipu. Tema sõnul olid sel kevadel kogetud nafta hinnad euro vahetuskursi tõttu euroala jaoks kõrgemad kui kunagi varem, kuid dollarites pole nafta hind eelnevale tipule järele jõudnud.
Gaasi hind võib taas tõusta
Majandusekspert Raivo Vare sõnul on meie majanduse arengu jaoks tähtis, mida teevad ja pakuvad siinsed Skandinaavia pangad, kuidas nad teevad riskide hindamisi. «Palju otsustakse praegu turgu valitsevate pankade poliitika kaudu. Skandinaavias langetatud rahanduspoliitilised otsused mõjutavad tugevasti meie majanduse arengut juba praegu ning eriti järgmistel aastatel,» märkis ta, lisades, et Lätis muretsetakse eeskätt selle pärast, et Rootsi suurpangad ei hakkaks meie piirkonnas «otsi kokku tõmbama.»
Rääkides energeetikast, toonitas Vare, et enne 2025. aastat energia pakkumise osas suuri muutusi võrreldes praegusega ette pole näha. «Praegune odav gaas võib järgmisel aastal taas kallineda. Energiasektoris toimuvad hinnakõikumised jäävad ka lähiaastatel tõsiselt meie rahandust ja majandust mõjutama. Lahtiseks jääb, kuivõrd pangad tulevad kaasa kõrgete energiahindade mõjude hindamise ja projektidega.»
Inflatsiooni mõjud
Euroopa Liidu kõrgeimaks kasvanud inflatsiooninäitajad survestavad Eesti majanduslikku heaolu ja konkurentsivõimet. «2022. aasta kuine inflatsioon ulatus 25 protsendini augustis ja see on aasta jooksul kiirenenud,» ütles arenguseire keskuse ekspert Magnus Piirits. «Leevendust on pakkunud oktoober, mil hinnakasv aeglustus 20 protsendini. Tuleval aastal ulatub hinnatõus Eesti Panga septembrikuise prognoosi järgi 7 protsendi lähedale.»
Piiritsa sõnul on suur küsimus, kuidas suudab Eesti majandus kiire hinnakasvuga kohaneda ja millised on selle ning Euroopa Keskpanga rahapoliitika pikaajalised mõjud. «Eestile on kindlasti oluline, kuidas hakkavad riigirahanduses tehtud valikud mõjutama meie ettevõtete konkurentsivõimet,» lisas ta.