Päevatoimetaja:
Sander Silm

Merko tegevjuht: riskid on praegu ettearvamatud ja tuleb valmis olla mistahes kriisiks

Copy
Merko juhatuse esimees Andres Trink.
Merko juhatuse esimees Andres Trink. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Merko Ehituse tegevjuhi Andres Trink ütles värske KPMG maailma tippjuhtide küsitluse tulemusi kommenteerides, et järgmine aasta kujuneb Balti ettevõtetele ilmselt keeruliseks.

«KPMG poolt läbiviidud tippjuhtide uuringu koondhinnang majanduse väljavaadete kohta on suhteliselt positiivne, mis on mõneti üllatav, arvestades energiakriisi Euroopas, geopoliitiliste riskide järsku kasvu, kõrget inflatsiooni ja kiiret intressitõusu. Balti regioonis näeme juba täna, et sisendite hinnatõus on ettevõtete konkurentsivõime viinud kiiresti langusele välisturgudel ja inflatsioonist tulenev ostujõu langus vähendab ka sisenõudlust. Selles osas on kolm Balti riiki väga sarnases olukorras,» nentis Trink pressiteates.

2023. aasta, eriti aasta teine pool kujuneb Trinki ootuste kohaselt Balti ettevõtetele väga keeruliseks, esmalt töötlevas tööstuses, seejärel teatud viiteajaga ka ehituses ning kinnisvarasektoris. «Samas on Balti ettevõtted seekordseks majanduslanguseks valmis paremini kui kunagi varem, sest on olemas nii varasemate kriiside kogemus ja ka paindlikkus ning ka väiksem finantsvõimendus,» möönis ta.

Ehitusfirma tegevjuht toonitas, et geopoliitilised riskid on praegu ettearvamatud ja igal ettevõttel peab olema valmisolek mistahes kriisiga toimetulekuks.

«Üha enam mõjutab ettevõtete konkurentsivõimet ka rohepöördega kaasnev kulu, mis enamasti ei allu majandusloogikale, vaid tuleneb riikide poliitilistest valikutest. Viimase paari aastakümne trend globaliseerumise suunas on pöördumas ja üha olulisemaks muutub riikide majanduslik sõltumatus, mis toob kaasa suured muutused regionaalsetes investeeringutes ja tarneahelates. Nende muutuste mõju on täna veel vara hinnata, ent need saavad olema märkimisväärsed,» lisas Trink.

KPMG 2022 CEO Outlook uuris maailma suurettevõtete tegevjuhtidelt, milliseks peavad nad majanduse väljavaateid järgneval kolmel aastal. Tippjuhtide kindlustunne on uuringu järgi parem kui 2022. aasta alguses, ulatudes 71 protsendini. 85 protsenti tippjuhtidest näeb lähemal kolmel aastal majanduskasvu, mis on samal tasemel kui viimase aasta jooksul tehtud uuringutes, teatas KPMG Baltics.

Kuigi lähiaastate kindlustunne on tõusmas, ei ole lühemas perspektiivis asjad nii helged. Tervelt 86 protsenti usub, et aasta jooksul toimub majanduslangus, kuid 58 protsenti arvab, et see kujuneb kergeks ja lühikeseks ning 76 protsendil on plaan sellega toime tulemiseks olemas.

Uuringus küsitleti tänavu juulis-augustis kokku 1325 tegevjuhti 11 riigis: Austraalias, Kanadas, Hiinas, Prantsusmaal, Saksamaal, Indias, Itaalias, Jaapanis, Hispaanias, Ühendkuningriigis ja USA-s.

Tagasi üles