Ekspert: EL saaks elektrihindu paremini ohjeldada ühtsena (1)
12. november 2022, 10:56
Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi audirektor Jean Arnold Vinois ütles neljapäeval Põhjamaade Ministrite Nõukogu korraldatud energeetikakonverentsil esinedes, et Euroopa Liit (EL) saaks elektrihindade ohjeldamiseks palju rohkem ära teha, kui ta laiendaks tarnijate võrgustikku ja ajaks ühtset energiapoliitikat.
Üks EL-i probleem on Vinois´i sõnul riikide sõltuvus energiakandjate ühenduseväliste pakkujate liiga kitsast ringist. «See on meie peamine probleem. Niiviisi pole tagatud varustuskindlus. Selle tagajärjel on meil energiakandjate defitsiit ja see muudab EL-i tootjate konkurentsivõime maailmaturul ebakindlaks,» märkis Vinois.
Ta tõi liigse sõltuvuse näiteks COVID-19 pandeemia, mille ajal ilmnenud suur sõltuvus vaid ühest tarnijast – Hiinast – tõi Euroopas kaasa suure puuduse koroonavaktsiinidest ja ravimitest. «Praegugi põhjustab iga Hiina suurema tööstuslinna lockdown seoses koroonaviirusega nii mõnelegi Euroopa tootjale tootekomponentide varustushäired. See tähendab, et Hiina võib põhimõtteliselt orkestreerida Euroopa tööstuse käekäiku,» selgitas audirektor.
Teise olulise probleemina tõi Vinois välja, et EL-il puudub ühine poliitika kolmandate riikidega, näiteks Hiina, Venemaa või Indiaga energiakaubandussuhete arendamisel. Selle asemel sõlmib iga riik individuaalselt kahepoolseid leppeid. Kokkuvõttes nõrgendab selline käitumine audirektori sõnul liidu positsioone ühiste otsuste langetamisel ja liidu ühiste huvide kaitsmisel.
«2021. aasta septembris sõlmis Ungari pikaajalise gaasiostulepingu Venemaaga. Hiina aga ostis kümme aastat tagasi hulgaliselt energeetilist infrastruktuuri Portugalis. See annab Hiinale ja Venemaale võimaluse mõjutada terve Euroopa Liidu positsiooni. See on väga ohtlik. Kõige parem näide on aga Nord Stream 2 (NS2). Kümme aastat tagasi ütles Saksamaa välisminister Moskvas gaasitoru rajamise lepingut sõlmides, et Nord Stream 2 on rangelt äriline projekt ja poliitikaga pole sel mingit pistmist. Samal ajal teadsime me kõik, kui suurt mõju see toru omab kogu Euroopale. Selle sammuga seadis Saksamaa Venemaast sõltuvusse ka kõik teised liikmesriigid. Me peame endale seda nõrkust teadvustama,» toonitas Vinois ja lisas, et kui EL tahab olla tugev, siis peame tegutsema liiduna.
Tema sõnul on paradoksaalne, et NS2 hakati ehitama just siis, kui 2015. aastal loodi EL-i energiaühendus, mis ometi ei suutnud Saksamaad peatada seda sammu tegemast, kuigi Krimm oli siis äsja okupeeritud ja Venemaa poliitilised ambitsioonid läbinähtavad. Samuti andis see Venemaale signaali, et EL-i riikide vahel pole ühtsust.
Ta leidis, et elektrihindu aitaks oluliselt alla tuua, kui EL teeks energiakandjate ühishankeid. «Euroopa Liidu turg on suur ja ühishangete korral oleks lihtsam omale soodsamaid tingimusi välja kaubelda. Praegu sõlmivad liikmesriigid aga bilateraalseid tarneleppeid, mis muudavad nad endid ja kogu liidu liikmsrigid haavatavaks ja lõppkokkuvõttes läheb see maksumaksjale rohkem maksma,» võttis Vinois kokku.