Euroopa Komisjon prognoosib Eestile tulevaks aastaks majanduskasvu

Eesti ja Euroopa Liidu lipud. Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees / Scanpix

Euroopa Komisjon ootab äsja avaldatud sügiseses majandusprognoosis Eestile tänavu 0,1-protsendist sisemajanduse koguprodukti (SKP) kahanemist, kuid tuleval aastal juba 0,7-protsendist kasvu ning 2024. aastal 2,1-protsendist kasvu.

Kuigi pandeemiajärgne hoogne eratarbimine on Eestis hakanud koos hinnatõusuga aeglustuma, peaks järgmise aasta riigieelarvesse plaanitud meetmete pakett majanduskasvu toetama, teatas komisjoni Eesti esindus.

Inflatsiooniks ootab komisjon tänavu 19,3 protsenti, 2023. aastal 6,6 protsenti ja 2024. aastal 2,6 protsenti. Sel aastal kiiresti kasvanud inflatsiooni põhjuseks on komisjoni silmis peamiselt energiahinnad, kuigi hinnatõus on kiiresti kandumas ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Samas lagi majapidamiste ja väiksemate ettevõtete elektri- ja gaasihinnale, mis jõustus selle aasta oktoobris, peaks hinnatõusu 2023. ja 2024. aastal pidurdama.

Valitsussektori eelarvedefitsiit süveneb järgmisel aastal tänavuselt 2,3 protsendi tasemelt eeldatavasti 3,7 protsendini SKP-st, enne kui 2024. aastal taas vähenema hakkab.

Euroopa Liidu (EL) majanduskasvuks prognoosib komisjon tänavu 3,3 protsenti ja 2023. aastal 0,3 protsenti, samas kui inflatsioon küündib liidus tuleval aastal keskmiselt 7 protsendini.

Sõda pärsib nõudlust

Pärast majanduse jaoks hoogsalt alanud aastat on EL-i majandus komisjoni vaates praeguseks palju problemaatilisemas olukorras. Venemaa agressioon Ukraina vastu pärsib nõudlust ja suurendab inflatsiooni kogu maailmas ning EL on üks enim kannatavatest majandusruumidest, arvestades geograafilist asukohta ja väga suurt sõltuvust Vene gaasi impordist.

Energiakriis laastab majapidamiste ostujõudu ja rõhub tootmissektorit ning majandususaldus on silmatorkavalt vähenenud, teatas komisjon.