Eesti pangad andsid laenuvõtjatele topelthoobi

Majad Viljandis. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul on hoolimata ootustest, et Euribori tõusu tulemusel hakkavad pangad oma laenumarginaale alandama, reaalsus vastupidine.

Aasta alguses oli uute eluasemelaenude keskmine pangamarginaal alla kahe protsendi, siis nüüdseks ületab see juba kolme protsenti.

«Laenumarginaalide tõstmine on viisakas moodus öelda kliendile, et ära praegu ülearu laenu võta,» selgitas Sooman oktoobri kinnisvaraturu ülevaates.

Koos Euribori tõusuga on tema sõnul ka kinnisvaraturu mõistes üpris tagasihoidliku ehk 100 000-eurose, 30 aasta pikkuse laenu igakuine tagasimakse tõusnud ümardatult 360 eurolt 560 eurole. See tähendab igakuise laenumakse pea 56-protsendist tõusu. «Selline tõus hakkab ka juba keskmisest kõrgema sissetulekuga inimeste ostujõudu mõjutama ning kandub edasi tema igapäevasele tarbimiskäitumisele, sealhulgas valmidusele kinnisvara soetada,» märkis Sooman.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma ütles, et antud numbri puhul (üle 3%) on siiski tegu sellega, et see sisaldab kogu intressimäära ehk nii marginaali kui ka baasintressi (nt 6 kuu euribor). «Baasintress võib laenulepingu perioodi jooksul muutuda, näiteks 6 kuu euribor iga 6 kuu järel, marginaal aga püsib muutumatuna,» ütles Pärgma.

Pärgma andmetel toimub inimeste kodulaenu arvutamine praegu 6 protsendi rusikareegli järgi: «Intress 6 protsenti tuleneb Eesti Panga määrusest, mis reguleerib, millise intressi järgi peaks arvestama laenuvõtja maksevõimet. Täpsemalt on see siis nii, et tuleb arvutada intressiga 6 protsenti või eeldatav lepingujärgne intressimäär + 2 protsenti, olenevalt, kumb on suurem. Seega tuleb maksevõimet arvestades teha tehe ´´baasintress + marginaal + 2´´ ning võrrelda, kas see on üle 6 protsendi või mitte,» selgitas Pärgma. «Kodulaenu marginaal on püsinud [Swedbankis] stabiilne, kuiselt väikeste kõikumistega, kuid keskmiselt 1,85 protsenti,» ütles Pärgma.

Euribor, mis oli aastaid Eesti laenuvõtja jaoks nullis püsinud, hakkas kiiresti kerkima suvel. Tänaseks on 6 kuu euribori näit jõudnud 2,3 protsendi tasemele. See tähendab, et kui kodulaenuvõtja intressiks on märgitud lepingus näiteks 1,9 protsenti + euribor, siis teeb see koguintressiks, mis pangale tasuda tuleb, 4,2 protsenti. Pangad muudavad inimeste kodulaenu euribori näitu aga reeglina kaks korda aastas, nii et kohe muutus lepingutes ei kajastu.