/nginx/o/2012/03/06/999796t1h0a1a.jpg)
Eile algas kauaoodatud kohtuprotsess Islandi endise peaministri Geir Haarde üle, keda süüdistatakse hooletuses 2008. aasta panganduskrahhile eelnenud perioodil. Poliitik eitab süüd.
Algas Islandi ekspeaministri kriminaalprotsess
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haarde on ilmselt esimene poliitik maailmas, kes seoses globaalse finantskriisiga kriminaalsüüdistuse on saanud. Süüdimõistva otsuse korral võib teda oodata kuni kaheaastane vanglakaristus.
«Ma lükkan tagasi kõik süüdistused ja usun, et neil ei ole mingit alust,» ütles ta eile kohtupingis. «Mitte keegi ei prognoosinud, et Islandis tuleb 2008. aastal finantskrahh.»
Haarde oli peaminister kriisieelse buumi ajal, kui riigi pangandussektor paisus varades mõõdetult 10 korda suuremaks riigi sisemajanduse kogutoodangust.
Ta tõugati võimult pärast seda, kui 2008. aasta oktoobris kukkusid kokku Islandi kolm suurimat panka, paisates riigi tohututesse võlgadesse ja sügavasse majanduslangusse.
2010. aastal süüdistas parlamendi poolt volitatud «tõekomisjon» mitmeid juhtivaid poliitikuid, nende hulgas ka Haardet «raskes hooletuses», kuna pangandusjärelevalve oli kriisile eelnenud aastatel lõtv.
Samal aastal hääletas valitsus selle poolt, et esitada Haardele süüdistus, pannes esimest korda tööle erikohtu, mis 1905. aastal valitud ametnikele esitatud hagide arutamiseks asutati.
Osaliselt ehitub kohtuasi süüdistusele, et Haarde ei rakendanud 2006. aastal valitsuskomisjoni poolt pakutud soovitusi Islandi majanduse tugevdamiseks. Haarde ütles kohtu ees, et komisjoni plaan poleks Islandi majanduskrahhi ära hoidnud.
Kohtuasja kriitikud küsivad aga, miks hääletas nüüd vasakpoolsete kontrolli all olev parlament Haarde süüdistamise poolt, kuigi hülgas süüdistused sotsdemokraatidest ministrite vastu, kes olid samas valitsuses. Haarde Sõltumatuse Partei on üritanud saavutada süüdistuse tagasivõtmist.
Viimase aasta jooksul on kriisiga seonduv viha Islandil vaibuma hakanud, kuna taas traditsioonilisele kalandusele ja turismile keskendunud majandus on hakanud taastuma.
Täna naudib Island euroala keskmisest kiiremat majanduskasvu, Rahvusvahelise Valuutafondi andmetele kasvab sisemajanduse kogutoodang tänavu 2,5 protsenti.
Haarde väidab, et hiljutised positiivsed ilmingud kinnitavad tema kriisijuhtimise õigsust. Ta ütleb, et otsus lasta Islandi pangad pankrotti – mis tõi kreeditoridele kaela rängad kaotused – oli parem, kui Kreekas ja Iirimaal tänaseni kestvad katsed raskustes pankasid pinnal hoida.
Paralleelselt Haarde kohtuasjaga on Islandil käimas laiapõhjaline pangandussektori uurimine. Veebruaris said pettuses ja turu manipuleerimises süüdistused kokkukukkunud Kaupthingi panga endine tegevjuht ja nõukogu esimees.
Haarde kohtuprotsess kestab ilmselt vähemalt märtsi keskpaigani, otsust tuleb seejärel oodata veel neli kuni kuus nädalat. «See on suundaandev sündmus Islandi ajaloos ning test meie juriidilisele süsteemile,» ütles Islandi ülikooli õigusteaduste professor Robert Spano.
Haarde on öelnud, et tegemist on «poliitilise veritasuga», mis seaks «kohutava pretsedendi».
Copyright The Financial Times Limited 2012