/nginx/o/2022/07/15/14696684t1h6d11.jpg)
Kolmandas kvartalis jätkasid okaspuupalkide hinnad võrreldes teise kvartaliga langustrendis. Samal ajal lehtpuupalgi hind jätkuvalt kasvas. Uskumatult kõrged paberipuidu ja küttepuidu hinnad tõusid märgatavalt veelgi, vaatamata oma niigi erakordselt kõrgele hinnatasemele.
Euroopas kestev sõda ja Venemaa tekitatud energiakriis on kaasa toonud ebanormaalsed arengud puiduturul. Pikaaegselt välja kujunenud proportsioonid puidusortimentide hindade vahel on oluliselt muutunud.
Erametsakeskus kvartaalsest puiduhindade statistikast selgub, et männipalkide hinnad langesid kolmandas kvartalis ligi 5%, kuusepalk ligi 9% ja kuusepeenpalk 11,5%. Hinnalanguses oma osa ka kuni kolmanda kvartalini toimunud palkide impordil Venemaalt, aga ka kuuse-kooreüraski rüüste jätkumisel. Järjest rohkem hakkab mõju avaldama ka majanduse jahtumine.
Kõikide erametsast müüdavate lehtpuu jämesortimentide hinnad on kvartaliga kallinenud – kasepakk 12,6%, haavapalk 17,2% ja kasepalk 17,6%. Kõige rohkem tõusis kõige odavama sortimendi ehk lepapalgi hind (19,1%). Möödunud aastaga võrreldes on kasepakk kallinenud juba 47%, kasepalk 67,3%, haavapalk 73,6% ja lepapalk 73,7%!
Ka paberipuiduturul on jätkunud pöörane hinnakasv. Nii on männipuit aastaga kallinenud 138,2%, kuusepuit 145,7%, kasepuit 171,6% ja haavapuit koguni 182,9%. Sellise pöörase hinnakasvu taga on lisaks Venemaa puidu äralangemisele ka Euroopa energiakriis ja energiapuidu suurem nõudlus ning sellest tulenev energiapuidu erakordselt suur hinnakasv.
Just küttepuidu hind on puiduturul hinnatõusu vedaja: see on aastaga tõusnud enam kui kolm korda. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hind tõusnud 42,7% ja aastaga 209,8%. Kui energiapuidu hinnad peaksid ühel hetkel hakkama langema, siis toob see kaasa paberipuidu hinnalanguse ja vähendab survet ka palgihindadele, kuid praegu veel neid märke näha ei ole, nendib erametsakeskus.
2022. aasta kolmandas kvartalis tehti Eestis metsamaaga 428 tehingut, mille raames vahetas omanikku enam kui 3085 ha. Aasta teise kvartaliga (449 tehingut ja 3565 ha) võrreldes on mahud mõnevõrra langenud.
Kui aga võrrelda värskeid andmeid eelmise aasta teise kvartaliga (638 tehingut ja 5634 ha), on tehingute ja müüdud pindala hulk märkimisväärselt langenud.
Maa-ameti kinnisvaraturu ülevaate andmetel on aastases võrdluses langenud ka eraisikutelt juriidilistele isikutele müüdud metsamaa maht. Samas on keskmised hektarihinnad tõusnud.
/nginx/o/2022/11/09/14949574t1h5f30.png)
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)