Taristuehitajad: põhimaanteede väljaehitamise edasilükkamine aastani 2050 on lubamatu
9. november 2022, 12:21
Riigi teehoiukava 2023-2026 eelnõus seisev kavatsus taotleda Euroopa Komisjonilt kahe põhimaantee väljaehitamise tähtaja pikendamist aastani 2050 on riigi teedevõrgu arendamise niigi tumedaid perspektiive arvestades lubamatu, teatab Eesti Taristuehituse Liit.
Taristuehituse Liidu (ESTEL) tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on eilne uudis riigi plaanist pikendada kohustust põhimaanteede väljaehitamisest Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Uulu-Ikla lõigul ning Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Ülenurme-Luhamaa lõigul kuni aastani 2050 praeguses olukorras arusaamatu ning niigi süngele olukorrale Eesti teedevõrgu arendamises ja tee-ehituses veel lisavinti peale keerav. «Aina raskem on aru saada, miks riik ei väärtusta oma teedevõrgu arendamist ja seekaudu ka valdkonnaga seotud kõiki osapooli. Selge see, et praeguses olukorras tuleb teha valikuid, kuhu riigi raha suunata, kuid teedevõrgu arendamisse on pidevad, pika plaani järgi tehtud investeeringud üliolulised,» rääkis Trei.
Trei rõhutas, et kvaliteetsed ühendusteed Eesti suuremate linnade ja riikide vahel pole lihtsalt asfalt, vaid midagi palju enamat. «Kaasaegne taristu tähendab turvalisemaid teekondi ja säästetud inimelusid, ettevõtete suuremat valmidust teha regionaalseid investeeringuid ja seeläbi ääremaastumise vähendamist, samuti on tegu olulise julgeolekuaspektiga,» selgitas Trei.
Trei nentis ka, et näiteks Läti valitsus on otsustanud ehitada 20 aastaga valmis 1054 km neljarealisi teid, toetudes põhimõttele «Igast Läti punktist kahe tunniga Riiga. Isegi kui Läti täidab vaid pool eesmärgist, on see ikkagi ca kümme korda rohkem kui Eestil viimase 30 aasta ehitustempot arvesse võttes. Meie jõuame praeguse tempoga põhimaanteede väljaehitamiseni saja aasta pärast,» märkis ESTELi tegevjuht.
Samal ajal on Eestis olemasolevate teede säilitamise remondivõlg kasvanud juba üle nelja miljardi euro ning probleem süveneb. Tänavu kevadel vähendas riik järsult taristuehitusse suunatavaid vahendeid ning Transpordiamet teatas rohkem kui 50 tee-ehitusprojekti edasilükkamisest. Riik on Eesti suuremate maanteede omanik ja tee-ehitustööde peamine tellija.