Soomlased varuvad sularaha – 5 põhjust, miks peaks sama tegema

Soome Keskpank kutsus hiljuti inimesi üles sularaha varuma, et kriisi korral mitu päeva hakkama saada. Venemaa ettearvamatu käitumise taustal tasub sama teha ka eestlastel.

20-aastase sularahaveo ja -julgestuse kogemusega Viking Security sularaha valdkonna juhi Andres Treimanni sõnul on Eesti elektrooniliste maksete vastasteks rünnakuteks magus sihtmärk.

«Eestlased teevad ligi 90% ostudest elektrooniliselt, nii et selle halvamine lööks kogu ühiskonnal hinge kinni. Võimalik on näiteks küberrünnak maksesüsteemide vastu. Igal juhul poleks elektroonilist raha võimalik tõrgeteta kasutada suure elektrikatkestuse korral. Nagu Eleringi juht ja teisedki riigi esindajad on öelnud, ei saa me midagi sellist algaval talvel erinevatel põhjustel välistada. Sel juhul oleks lisaks muudele olulistele teenustele mõneks ajaks maas ka raha liikumine,» selgitas Treimann.

Viking Security ekspert tõi välja viis põhjust, miks kriisiolukorra ajal pole tõenäoliselt võimalik sularaha saada ning miks peaks rahavaru kodus varem valmis olema.

Kriisiajal ei pruugi olla võimalik piisavalt raha välja võtta

Mistahes suurema õnnetuse või rünnaku korral tabab arvestatavat osa ühiskonnast tahes-tahtmata paanika. Paljud inimesed tormavad igaks juhuks suuri summasid raha välja võtma. See võib kaasa tuua olukorra, kus pankadest nõutakse korraga välja rohkem sularaha, kui seal parasjagu on. Sularaha hoidlatest otsasaamine tekitaks täiendavat paanikat, samuti häiriks oluliselt kogu majanduse toimimist.

Selle vältimiseks on tõenäoline, et valitsus kehtestab koos eriolukorraga ka sularaha väljavõtmise limiidid. Näiteks perekonna nädala toidu- ja transpordikulu katmiseks vajalikku summat ilmselt välja võtta ei saaks. Vastav varu võiks aegsasti turvaliselt kodus olemas olla.

Kriisi korral pole aega minna pangaautomaadi juurde seisma

Kujutagem ette laialdast elektrikatkestust näiteks pooles Sinu kodulinnas, mis tabab ka Sind. Sul on sel juhul sularaha varumisest oluliselt pakilisemaid muresid: lähedastega kontakti saamine, toidu valmistamine, kodu kütmine ja vandalismi vastu kindlustamine.

Ilmselt pole aega minna sularaha väljavõtmise pikka ja aina kasvavasse järjekorda seisma. Sealjuures paljud automaadid elektrikatkestuse tõttu tõenäoliselt ei tööta või kui töötavad, on ilmselt juba tühjaks võetud.

Pangaautomaate hakatakse lõhkuma ja röövima

Pangaautomaadid, nagu ka toidu- ja alkoholikauplused, on tõsisemas kriisiolukorras ühed esimesed röövimise sihtmärgid. Soome Keskpank hindab, et seadmete füüsiline lõhkumine on kõige suurem põhjus, miks pole kriisi korral võimalik sularaha saada.

Pangaautomaadi röövimine nõuab suure jõu ja erivahendite kasutamist. Aga pangaautomaadi juurde kogunenud ja raha väljavõtvate inimeste röövimine on jõukohane rohkematele kurjategijatele. Pangaautomaatide ümbrus ei ole kriisi korral ilmselt turvaline. On parem, kui Sa ei pea sellisel hetkel minema raha otsima, vaid Sul on rahavaru juba olemas.

Sularaha laialivedu hoidlatest ei ole kriisi korral riigi esimene prioriteet

Kujutagem ette, et kriisi esimene šokk on üle elatud, olmemured kuidagi lahendatud ning korrakaitsjad on vandalismi maha surunud. Nüüd võiks olla mahti minna raha välja võtma. Mõnes (terveks jäänud) pangaautomaadis kindlasti raha leidub, Eesti Pangal on olemas kriisiplaanid ja partnerid ning tehakse kõik, mis võimalik, et sularaharinglus toimiks.

Samal ajal on oluline realistlikult teadvustada, mida saab kriisihetkel oodata riigilt ning milleks peab olema valmis igaüks ise. Kriisis keskendub riik ennekõike elutähtsate teenuste tagamisele – korrakaitse, toiduga varustamine, arstiabi jne. Praeguse seisuga ei loeta raha kättesaadavust Eestis elutähtsaks teenuseks. Kuigi mingil määral sularaha kahtlemata ka kriisi ajal hoidlatest inimeste kätte liigub, ei saa arvestada, et Sulle lähimaid automaate kindlasti varustatakse.

Raha füüsiliselt ei pruugi pangaautomaati jõuda

Kui ka rahaga varustamine oleks elutähtis teenus, ei pruugi enamiku pangaautomaadide reaalne laadimine olla võimalik, sest selleks ei jätku inimesi või ka näiteks kütust. Seda ei saa kellelegi ette heita – tõsise kriisi korral ongi tähtsam, et liiguks pigem Kaitseväe sõidukid, korrakaitse patrullid või kiirabi kui rahavedu.

Aga tõenäoliselt on sellises olukorras elektroonilised maksed endiselt häiritud ja faktiliselt seisab igapäevane majandus pigem sularaha najal. Riigil on varud ja plaanid ning päriselt külma ega nälga ei jää keegi. Aga igal juhul on kindlam, kui endal on võtta ka näiteks paari nädala esmaste kulude jagu sularaha.

Treimann lisas, et kodus tasub sularaha hoida mitmes eri paigas, välisuksest kaugel ning tulekahju korral evakueerudes kergesti ligipääsetavates kohtades ja pakendis. «Kui on oma aed, pole paha mõte sõna otseses mõttes rahapada või pigem -vaakumpakend maha matta. Samuti võiksid kriisivaru asukohti teada kõik pereliikmed,» soovitas ekspert.