Septembri eksport suurenes aastaga 14 protsenti ja import 19 protsenti

Pärnu kaubasadam Foto: Ants Liigus

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jooksevhindades septembris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 14 protsenti ning import 19 protsenti, kolmandas kvartalis tervikuna suurenes eksport 16 protsenti ja import 22 protsenti.

Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine, kuid ka üldine hinnatõus, teatas amet.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,9 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli septembris 155 miljonit eurot, mis oli 92 miljoni võrra suurem kui aasta tagasi. «Kolmandas kvartalis suurenes kaubavahetuse puudujääk võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga üle kahe korra,» lisas Leppmets pressiteates.

Septembris eksporditi kaupadest enim mineraalseid tooteid 360 miljoni euro eest, elektriseadmeid 276 miljoni euro eest ning puitu ja puittooteid 211 miljoni euro eest. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes enim just mineraalsete toodete, sealhulgas elektrienergia ja kütteõlide, ning mehaaniliste masinate eksport. Kui eelmise aasta septembris moodustas Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis 74 protsenti, siis tänavu oli see langenud 65 protsendi juurde.

Eesti suurim ekspordipartner tänavu septembris oli Läti, moodustades 16 protsenti Eesti koguekspordist. Järgnesid Soome 16 protsendi ja Rootsi 9 protsendiga. Lätti eksporditi enim elektrienergiat ja mootorsõidukeid, Soome mineraalseid tooteid, sealhulgas maagaasi, ning metallkonstruktsioone ja nende osasid ning Rootsi kokkupandavaid ehitisi ja puitu. Enim kasvas kaupade eksport Lätti, Soome ja Leetu, kuid vähenes Ameerika Ühendriikidesse ja Hollandisse.

Kaupadest imporditi septembris enim mineraalseid tooteid, 411 miljoni euro väärtuses. Elektriseadmeid imporditi 250 miljoni euro eest, transpordivahendeid 212 miljoni euro eest ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu 205 miljoni euro eest. Enim kasvas gaasiõlide, elektrienergia, sõiduautode, elektriseadmete ja taimsete õlide sissevedu Eestisse.

Kaupu toodi Eestisse enim Soomest, mis moodustas 17 eest Eesti koguimpordist. Lätist eksporditi 11 protsenti ja Saksamaalt samuti 11 protsenti. Sealjuures on Soomest sisse toodud kaupade väärtus suurem kui import kõikidest Euroopa Liidu välistest riikidest kokku. Seda mõjutasid ühelt poolt nii impordi suurenemine Soomest kui ka selle oluline vähenemine Venemaalt. Nii Soomest kui Lätist toodi Eestisse peamiselt mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid.

Kui 2021. aasta septembris oli Euroopa Liidu osatähtsus Eesti impordist 73 protsenti, siis 2022. aasta septembris oli see juba 83 protsenti. Eesti ekspordis kasvas Euroopa Liidu osatähtsus aastaga kaks protsendipunkti.

Eelmise aasta septembriga võrreldes kasvas enim ehk 81 miljoni euro võrra kaupade import Lätist, sellele järgnesid 66 miljoni euro suuruse kasvuga Soome ning 63 miljoni euroga Leedu. Sarnaselt eelmise kuuga vähenes ka septembri võrdluses import kõige enam Venemaalt, 132 miljoni euro võrra, ning Valgevenest, 51 miljoni euro võrra.