/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/09/27/14860311t1h0ca7.jpg)
Teisipäeval kogunenud Ametiühingute Keskliidu juhatus otsustas ühehäälselt toetada kehtiva haiguspäevade hüvitamise korra muutmist alaliseks.
Töötajad: teisest päevast haiguse hüvitamine peab jätkuma
Töötajasõbralikum haigushüvitise maksmine soosib koju jäämist esimeste haigustunnuste ilmnedes, on lühendanud töölt eemal viibimise aega ning kahandanud haigekassa ja tööandjate kulusid.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul oli ajutise haiguslehtede hüvitamise korra eesmärk vähendada inimeste haigena tööl käimist ja piirata ohtlike nakkuste levikut.
Covid-19 haiguse leviku tõkestamiseks kompenseerivad alates 2021. aasta jaanuarist tööandjad haiguslehe 2.–5. päevani ning haigekassa alates 6. haiguspäevast. Kui praeguse seaduse järgi pidi selline haigushüvitise maksmise kord kehtima ajutiselt kuni 2022. aasta lõpuni, siis eelnõuga nähakse ette haiguspäevade varasem hüvitamine tähtajatult.
Toomel rõhutas, et ametiühingud kogusid haigushüvitiste taastamise toetuseks seitse aastat tagasi 24 889 allkirja. «Juba siis soovisid töötajad jätkata täna harjumuspäraseks muutunud haiguspäevade hüvitamise viisiga,» ütles Toomel.
2009. aasta majanduskriisi ajal muudetud haiguspäevade hüvitamise kord tõi kaasa pika perioodiga haiguslehed, haigena tööl meeskonna nakatamise ning kehvema tervise. Kokkuvõttes kasvas nii tööandja kui ka riigi rahaline koormus. Ametiühingud soovivad seetõttu peaegu kehtiva ajutise töövõimetuse hüvitamise korra alalist kehtestamist.
Ajutine kord kehtib 2022. aasta lõpuni ning selle alaliseks muutmiseks on haigekassa 2023. aasta eelarvesse planeeritud ligi 30 miljonit eurot.