Rootsi parempoolne valitsus kärbib arenguabi
Maailma üks suuremaid rahvusvahelise abi andjaid Rootsi plaanib tulevatel aastatel abirahastust märkimisväärselt kärpida, teatas riigi uus parempoolne valitsus teisipäeval eelarvekavas.
Peaminister Ulf Kristerssoni valitsus teatas, et plaanib kärpida rahvusvahelist abi 2023. aastal 7,3 miljardi krooni (673 miljoni euro) võrra ja 2024. aastal veel 2,2 miljardi krooni võrra.
Seda on umbes 15 protsenti vähem, kui oli plaaninud eelmine vasakpoolne valitsus, ja tähendab, et Rootsi loobub eesmärgist eraldada välisabiks üks protsent rahvamajanduse kogutulust (RKT).
Rahvusvaheline abi põgenikele piiratakse maksimaalselt kaheksale protsendile kogu antavast abist.
Portaali Donor Tracker andmeil oli Rootsi mullu koguväärtuse poolest maailma suuruselt kaheksas rahvusvaheline doonor ja suhtarvudes kolmas. Abi ulatus 0,92 protsendini rahvamajanduse kogutulust; suurem oli näitaja ainult Luksemburgis ja Norras.
Uus valitsus, mida toetavad rändevastased Rootsi Demokraadid, teatas läinud kuul valitsuse programmis, et plaanib välisabi vähendada.
Stockholm on alates 1975. aastast ületanud ÜRO soovitust annetada arenguabiks vähemalt 0,7 protsenti RKTst.
Ehkki Rootsi majandusele ennustatakse tulevaks aastaks 0,4-protsendist langust, kujuneb valitsuse kava kohaselt eelarveülejäägiks 0,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Eelarvekava näeb ette 40 miljardi krooni ulatuses lisakulutusi, mis on suunatud muu hulgas kuritegevusega võitlemisele, uute tuumareaktorite rajamisele, kütusemaksu vähendamisele ja kaitse-eelarve tõstmisele.