Eesti võlgnike traagika: lähed laenuhaiga vaidlema, saad kahekordse summa kaela

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Foto: Arvo Meeks

Igal aastal tehakse Eestis võlgnike kohta tuhandeid tagaseljaotsuseid, kuid selgub, et kohtusse õigust taga nõudma minnes võib inimest oodata veel suurem rahaline väljaminek.

Tartu ringkonnakohtu kohtunik Vahur-Peeter Liin rääkis finantsinspektsioonile, et Eesti esimese astme kohtutes tehakse aastas 3200 laene puudutavat otsust. Kui siia hulka panna veel nn maksekäsu kiirmenetlused , mis tähendab, et näiteks inkasso läheb kohtusse ja kohus peab kontrollima ainult rahanõude formaalset vastavust, mitte selle sisu, siis lisandub veel 17-19 000 juhtumit aastas. Vaidlusalused võlad ulatuvad miljonitesse eurodesse, kuid kohtuasjad on ühepoolsed.

„Kas on asi selles, et inimesed ei julge, ei taha või ei oska, aga inimesed ei tule kohtusse oma õiguseid kaitsma,“ nentis Liin. Kokku on selliseid inimesi ehk alla 1% kõikide võlamenetluste puhul. Neist omakorda alla poole võtavad advokaadi. Need, kes ei võta, on kohtus automaatselt halvemas seisus, sest laenuandja või inkasso poolel on vastas kohe juriidiliste teadmistega inimene. Liin andis mõista, et põhjus on õiguskaitse kallis hinnas. „Advokaadi tund maksab 130 eurot pluss käibemaks ja kui on keeruline vaidlus, siis võib õigusabi olla väga kallis. On võimalik taotleda riigipoolset õigusabi, aga seda teevad väga vähesed,“ tunnistas Liin.