Jätkusuutlikkus ja selle tähtsus ühiskonna protsessides

Foto: Shutterstock

Kui ettevõtted ja organisatsioonid püüavad teadlikult rakendada kestlikke lahendusi, peetakse enamasti silmas oma tegevuse mõju vähendamist keskkonnale. Kuid jätkusuutlikkus ei tähenda ainult rohepööret. Jätkusuutlikkusest on räägitud juba aastaid, sest sellega seotud suurim lubadus on tagada parem elukvaliteet tulevikus, võttes arvesse kõiki võimalikke jätkusuutlikkuse komponente, sh sotsiaalseid ja juhtimisaspekte. Kui inimestele ei pakuta piisavat sotsiaalset kaitset ja tuge, vähendab see nende huvi ettevõtte jätkusuutlikkuse kava, millega ei kaasne kohe nähtavat isiklikku kasu, elluviimise vastu ning nende soovi selles osaleda. See omakorda võib pidurdada ettevõtte jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamist.

Kestlikkuse aspektide sünergia

Kestlikkuse aspektid on omavahel seotud vastastikuste mõjude kaudu. Põhjalikumalt on neid aspekte kajastatud ÜRO 17 kestliku arengu eesmärgis, mis kujutavad endast teejuhiseid nii riikidele kui ka ettevõtjatele, mõeldes ühiskonna ja keskkonna kestlikule arengule. Ettevõtjad peaksid pikaajaliste arenguplaanide koostamisel arvestama nii nende eesmärkidega kui ka nendega kaasnevate globaalsete ja kohalike riskidega. Ettevõtja valik käsitleda ühte aspektidest ei pruugi olla piisav, et tagada tasakaalustatud pikaajalist kasvu, mistõttu tasub arvestada, et kõik need 17 tasandit on seotud ning täiendavad üksteist. Kui ühega tasanditest arvestata piisavalt, võib tõeliselt heade algatuste üldine positiivne mõju olla väiksem soodsate pöörete elluviimiseks selles valdkonnas, mida tahetakse muuta. Seetõttu tegelevad üha enamate Läti äriühingute juhtkonnad väga teadlikult ettevõtjate kestlikkuse strateegiate väljatöötamisega, milles hõlmatakse mitmeid omavahel seotud kestlikkuse aspekte. Kauplusteketi Rimi Estonia kestlikkusvaldkonna juhi Katrin Batsi sõnul usub äriühing lähenemisse, mis toob vastastikust kasu nii ühiskonnale kui ka ettevõtjatele, ning juhib inimeste tähelepanu näidetele, mille korral on see koosmõju ja hüved selgelt hoomatavad. „Tehes head loodusele, panustame samas ka ühiskonna arengusse ja heaolusse, seistes hea ka selle eest, et inimesed tunnetaksid oma elu paranemis ning selle muutumist mugavamaks ja toimivamaks. Lihtne näide on digikviitungid – alates ajast, mil Rimi võttis kasutusele digikviitungite saamise võimaluse, ei pea kliendid tšekke enam oma rahatasku või koti sügavustest otsima. Need on mugavalt leitavad Rimi mobiilirakendusest. Sellega säästame loomulikult loodusressursse, mitmeid tonne paberit või, nagu me ise arvutame, 2000 km jagu tšekilinti.“

Äriühing ja kogukonnad

Kodanike jaoks on üha olulisemaks muutumas mitte ainult äriühingu poolt pakutav toode või teenus, vaid ka organisatsiooni enda panus ja suhtumine ümbritsevatesse protsessidesse, keskkonda ja sotsiaalsetesse teemadesse. Tarbimisharjumused on muutunud ning üha enam võime märgata, et ostjad järgivad oma lemmikkaubamärkide poolt esiletõstetud väärtusi, hinnates ettevõtjate pingutusi teha tõeliselt midagi head. Väärtuspõhised valikud ei puuduta ainult ostjate harjumusi, vaid ka ettevõtja kuvandit tööandjana – töökoha valikul peab üha enam inimesi oluliseks töötada ettevõttes, kus hinnatakse samu väärtusi. Kestlikkus on seega tasapisi muutunud ettevõtja maine üheks olulisemaks komponendiks. Ettevõtjad soovivad kestlikkuse vallas jagada oma parimaid tavasid, sest kasutavad olemasolevas ärimudelis üha enam vastutustundlikke äritavasid ning valivad aina sihikindlamalt eri meetmeid äriühingu toimingute parendamiseks just kestlikkuse vallas. Sellest suundumusest annab tunnistust ka suur taotluste arv auhinnale „Baltic Sustainability Award“, mille eesmärk on hinnata piirkonnas viimase aasta jooksul elluviidud olulisimaid kestlikkusalaseid lahendusi. Viidates CSR Latvia elluviidud ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja kestlikkuse tajumise uuringule, selgitab CSR Latvia kaasasutaja Agnese Alksne-Bensone, et „ettevõtjad peavad kestlikkusalaste meetmete peamisteks eelisteks võimalust luua jätkusuutlik äriühingu kuvand, võimalust parandada ettevõtja sisemisi protsesse, aga ka keskkonnamõju küsimustega tegelemise alustamist.“ Selleks, et ettevõtjad saaksid suunata oma aega, energiat ja ressursse parimatesse kestlikkusalastesse lahendustesse ja vastutustundlike äritavade juurutamisesse, on vaja aru saada, mis on hetkel ettevõtja jaoks kõige olulisem risk või ressurss, mis takistab või soodustab ettevõtja pikaajalist arengut.

Ettevõtjad teadvustavad üha enam oma rolli ümbritseva keskkonna kujundamisel, sh milliseid sotsiaalmajanduslikke tingimusi nad loovad oma äritavadega või suhetes töötajatega. Samuti peavad ettevõtjad arvestama kohalike kogukondadega, kus elavad nende praegused ja potentsiaalsed töötajad ning nende perekonnad, kui nende huvides on pikas perspektiivis saada osa kogukonna arenguloost. Seda arusaama jagab ka tootmisettevõte Baltic Block, mis tegeleb aktiivselt kogukonna loomisega Madona piirkonnas, kus asub äriühingu peamine tootmisüksus. Baltic Block on Madona piirkonna juhtiv tööstuse valdonna äriühing ja tööandja, mis julgustab elanikke jääma oma kodukanti, selmet otsida tööd mujal. Baltic Blocki juht Andis Šķēle toob positiivse näitena oma äriühingu mõjust ühiskonnale esile algatuse arendada piirkonna taristut: „Sauleskalnsis, kus asub meie tootmine, oli probleeme ebapiisava elektrivarustusega. Olemasoleva elektrivarustuse stabiilsus ja töökindlus piirasid oluliselt tootmist, takistades ettevõtluse ja töökohtade arengut nii Sauleskalnsis kui ka Bērzaune külades. Baltic Blocki algatusel ja vallaga tehtud sihipärase koostöö tulemusel leiti võimalus teostada elektriliinide rekonstrueerimistööd ja ehitada välja lisakaabelliin. Selle kaabelliini rajamine on väga oluline pikaajaline investeering kohaliku kogukonna, samuti ettevõtluse ja taristu arengusse. Nüüd tegutseb siin mitu suurt ja elujõulist äriühingut.“ Pikemas perspektiivis toob ühiskonda investeerimine kasu nii ettevõttele kui ka kogu piirkonna ja riigi majandusele.

Sotsiaalne aspekt kriisi ajal

Seoses COVID-19 pandeemiaga kaasnevate muudatustega kogu maailmas ilmnes, et mitmed kestliku arengu strateegiad, eriti keskkonna vallas, pidid jääma ootele, sest esikohale tuli seada inimeste tervise- ja ohutusnõuete täitmine, püüdes samas säilitada äriühingu olemasolu. Kriisid näitavad teisalt selgelt, kui oluline on ettevõtjate sotsiaalne vastutus töötajate ja ühiskonna ees. Kestlikkusvaldkonna ekspert ja CSR Latvia kaasasutaja Agnese Alksne-Bensone, kes sel aastal juhib žürii tööd ka auhinnakategoorias „Mõjutaja“, viitab, et „sellistel aegadel on Euroopa Liidu riikide valitsustel suur kiusatus tühistada nn roheline kurss ning ettevõtjatel omakorda peatada kestlikkuse edendamisele suunatud investeeringud, kuid majanduse ümberkujundamist ei ole seni veel keegi katkestanud. Kriisides hakkavad ettevõtjad ja valitsused hoopis enam mõtlema muudatuste elluviimisele, sest majanduse käigushoidmiseks tuleb leida lahendusi. COVID-19 pandeemia ajal märkasime töökeskkonna kiiret digitaliseerumist, kuid energiakriisi ajal näeme nii ettevõtja kui ka riigi tasandil taastuvenergia juurutamisel rakendatavaid lahendusi, mis seni ei olnud majanduslikel kaalutlustel eriti huvipakkuvad.“ Samas mainib Agnese, et kriisid ja majanduse muundumine rohepöörde raames heidavad valgust sotsiaalsele ebavõrdsusele ühiskonnas ja seda nii kohalikul tasandil kui kogu piirkonnas. Sotsiaalne ebavõrdsus ei aita pikas perspektiivis majanduskasvule kaasa, mistõttu vastutus sotsiaalse heaolu ja turvalisuse eest kuhjub üha enam tööandjate õlgadele.

Teatavasti on Venemaa sõda Ukrainaga avaldanud mõju pea kõigi majandusharude ettevõtjate tegevusele kogu maailmas, andes märku nii majanduslikust kui ka sotsiaalsest omavahelisest sõltuvusest. Esmakordselt tegelevad Läti ettevõtjad nii ulatusliku humanitaarabi andmisega ning on valmis pakkuma tööd Ukraina sõjapõgenikele, kes soovivad Lätis tööle asuda. Ettevõte Baltic Block mitte ainult ei pannud õlga alla Madona piirkonnas, vaid toetas aktiivselt ka mitmeid Ukraina sõjas kannatanuid abistavaid organisatsioone. Ettevõtte RIMI esindaja Katrin Batsi kommenteerib: „Võtsime kiiresti vastu otsuse olla solidaarne Ukraina ja ukrainlastega, sest meie töötajate ja ka ostjate hulgas on ukraina rahvuse esindajaid. Seisame kindlalt vastu sõjalisele agressioonile ning eemaldasime valikust Venemaalt ja Valgevenest pärit tooted, lõpetades koostöö neid tarnivate ettevõtjatega. Jälgime hoolikalt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone ja tegutsesime neile vastavalt. Praeguseks oleme loonud üle Baltikumi töökohad enam kui 200 Ukraina põgenikule ja toetame töötajaid, kes pakkusid neile inimestele ulualust.“ Ettevõttete esindajad märgivad, et positiivsele sotsiaalsele mõjule suunatud muutused toovad pikas perspektiivis kasu nii ettevõtja mainele kui ka aitavad kaasa majandusarengule.

Nagu kõigis valdkondades, on ka siin keskse tähtsusega tasakaalu leidmine. Ettevõtja kestlikkuse strateegiat luues on ühtviisi oluline mitte unustada keskkonnamõju ega ka sotsiaalseid ja hea juhtimise aspekte. Katrin Batsi: „Jätkusuutlikkus tähendab investeerimist mitte ainult arengusse ja tootlikkusse, vaid ka ettevõtja keskkonnamõjusse ning panustamist ühiskonda, kus tegutsetakse.“ Katrin juhib tähelepanu: „Oluline on säilitada tasakaal kasumi taotlemise ning inimestele ja planeedile avaldatava mõju vahel. Järgmine samm selle mõtteviisi järgimisel on anda loodusele ja ühiskonnale tagasi rohkem, kui ettevõtja oma kasvuks vajab ja kasutab.“ Kriisiolukordades on ettevõtja jaoks kõige olulisem tagada enda ellujäämine, kuid on ka näiteid, et tulevikuettevõtjad on just need, kes suudavad pakkuda ühiskonnale tuge hetkedel, mil seda kõige rohkem vajatakse.