Kärped ähvardavad viia poole haigusrahast

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Negatiivse lisaeelarve kärpekohad otsustavad viis meest ja üks naine. Isamaa ja Res Publica Liidu liidrid Mart Laar (paremal) ja Margus Tsahkna lahkuvad eile esimeselt kõnelustevoorult. Teised kärpijad on peaminister Andrus Ansip ja tema kaaslane Reformierakonnas Keit Pentus ning sotsiaaldemokraadid Ivari Padar ja Eiki Nestor.
Negatiivse lisaeelarve kärpekohad otsustavad viis meest ja üks naine. Isamaa ja Res Publica Liidu liidrid Mart Laar (paremal) ja Margus Tsahkna lahkuvad eile esimeselt kõnelustevoorult. Teised kärpijad on peaminister Andrus Ansip ja tema kaaslane Reformierakonnas Keit Pentus ning sotsiaaldemokraadid Ivari Padar ja Eiki Nestor. Foto: Toomas Huik

Eksperdid soovitavad valitsusel lõigata maha kulutused valdkondadele, mida toetati headel aegadel, nagu näiteks mittetulundusühingud, või institutsioonidele, nagu portfellita ministrid.


Postimehe käsutuses olev rahandusministeeriumi ekspertide koostatud võimalike kärpekohtade nimekiri maalib üsna troostitu pildi. Löögi all on nii pensionitõus kui ka näiteks haigustoetused.



Seni maksab haigekassa tõbisele 80 protsenti eelmise aasta palgast, kärpimise järel jääks määraks pool eelmise aasta palgast. Samas lõpliku valiku teevad poliitikud, kes võivad raha lõigata ka hoopis muudest kohtadest.



Loobuda mitteolulisest


Kui ikka pensionideks raha ei jätku, siis on kahtlane, kas tasub toetada torupillimängu. Näiteks Viljandi Pärimusmuusika Keskus saab eelarvest 4,5 miljonit krooni. Samas tubli kandlemäng kosutab inimest, kellele enam haigusraha endises mahus ei maksta.



Endine rahandusminister, Tallinki hotellifirma juht Aivar Sõerd arvas, et praegu oleks


õige aeg kaotada rahvastiku- ja regionaalministri kohad ning panna need ülesanded teiste ministrite valitsemisse.



«Portfellita ministrite büroodele kuluvad arvestatavad summad,» märkis Sõerd.



«Mittetulundusühinguid leiab iga ministeeriumi kulude realt, kunagi võis mõni tegevus olla aktuaalne, aga olukord on muutunud.»



Sedasama soovitas Swedbanki analüütik Maris Lauri. «Ellujäämiseks mitteolulised, mitte surmolulised asjad tuleb maha võtta,» ütles ta.



Eile sai avalikuks Lauri koostatud majandusprognoos, mis kärbib majanduskasvu ootusi veelgi, Eesti tagasilöök majanduskasvus tuleks tema hinnangul tänavu seitse protsenti.



Järgmisel aastal on prognoositud kasvunumber minimaalne. See viitab ohule, et tuleval aastal pole maksutulude kasvu loota.



«Meil on valik teha kärped või minna pankrotti,» lausus Lauri. «Laenu meile keegi praegu ei anna.»



Tulud kaovad, kulud jäävad


Valitsuse üleeilset otsust lõigata eelarvest maha kaheksa miljardit krooni pidas Lauri piisavaks. Samas on tema sõnul ohutsoonis kohalikud omavalitsused, sest palgad vähenevad, inimesed jäävad töötuks ja seega kaob ka tulumaks ehk omavalitsuste tulubaas.



Lauri hinnangul on just omavalitsuste kulude kontroll kriitilise tähtsusega ülesanne. Seda ennekõike kontekstis, et mahtuda kolme protsendi valitsemiskulude defitsiidi määra sisse võrrelduna SKTga.



Valitsusliidu juhid võivadki osa eelarvekärpeist teha n-ö õhust ehk kärpides tulusid, aga jättes maha kulud. Õhus olevaid kulusid loodavad nemad finantseerida reservide arvelt.


Erinevalt ekspertide pessimismist pole kadunud ka kuhugi lootus saada laenu. Aga kogu seda mängu saadab soov püsida kolmeprotsendilise defitsiidi raames.



Täna ja homme jätkavad valitsusliidu juhtpoliitikud kõnelusi negatiivse lisaeelarve üle. Eesmärk on saada esmaspäevaseks valitsuse istungiks numbrid kokku.



Eriline kriisiseadus


Sarnaselt eilsega olid poliitikud kõneluste sisu üle rääkides napisõnalised. Põhisõnum oli see, et makse pole kavas tõsta.



«Me ei tõsta makse, nagu Lätis tehti, kus eelarve täitmine lükati inimeste kaela,» lausus riigikoguliige ning Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna. «Otsustasime, et ei vähenda pensione.»



Aga kas pensionitõus tuleb? Vähemalt osaliselt? Vaikus.



«Läbirääkimised kulgesid täna töiselt ja asjalikult,» märkis riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor. «Tulemuse nimel oleme napisõnalised.»



Nestor kinnitas, et asjatundjad on poliitikuile ette valmistanud võimalike kärbete nimekirja, mille mahuks on umbes kümme miljardit krooni.



Kärpeettepanekud ning selleks vajalikud seadusemuudatused koondab valitsus erilisse kriisiseadusse. Pole välistatud, et Andrus Ansipi valitsus seob kriisiseaduse riigikogus usaldushääletusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles