Inflatsioon on andnud rahva säästmisvõimele kõva hoobi

SEB Panga jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen. Foto: Jake Farra

Enam kui pooled Eesti inimestest säästavad varasemast vähem, näitab SEB korraldatud uuring. Varasemast rohkem säästab umbes kümnendik vastanutest.

Uuringus paluti Eesti elanikel võrrelda enda viimase kuue kuu säästmisharjumusi sellele eelnenud poolaastaga. Vastanutest 53 protsenti märkis, et nad säästsid vähem ning 25 protsenti vastas, et säästsid sama palju. Varasemast rohkem säästnuid oli 11 protsenti ning sama palju ei osanud hinnangut anda.

Võrreldes varakevadel läbi viidud SEB uuringuga on näha, et inimestel on tekkinud vähem säästmisvõimalusi. Kevadel väitis umbes kolmandik vastanutest, et nad säästavad vähem ning sama palju oli neid, kelle säästuvõime oli jäänud endiseks.

Eelmise kuue kuuga võrreldes on säästmine märkimisväärselt vähenenud kõigis vanuserühmades. Kui kevadel leidis 31 protsenti 30–39-aastastest, et on varasemast vähem säästnud, siis nüüd on samas vanuserühmas kasvanud see näitaja 51 protsendini. Varasemast rohkem on saanud säästa enim 18–29-aastased, kuid seegi protsent on kevadisega võrreldes langenud. Kui kevadel vastas tervelt 29 protsenti 18–29-aastastest, et nemad säästsid varasemast rohkem, siis nüüd on väidab seda 17 protsenti.

«Eestimaalaste säästude kiire kasv pidurdus juba mullu sügisel. Säästmist pärsib rekordiline inflatsioon, mis võrreldes aastatagusega on alates maikuust olnud üle 20 protsendi. Aasta kõrgeim oli see augustis, kui tarbijahinnad kerkisid aastases võrdluses 25,2 protsenti. Hinnatõusu keskkonnas läheb suur osa sissetulekutest igapäevakulutusteks ehk, nagu näitab ka uuring, siis üle poole oli neid, kes säästsid vähem kui varem,» ütles SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.

Ka Eesti Panga statistika näitab, et 2021. aasta sügisest alates on eraisikute hoiuste kasvus toimunud pööre: lisaks kasvule on mõnel kuul hoiused veidi kahanenud.

«Suure tõenäosusega näeme säästmise langust ka eelolevatel kuudel, mil tarbijate postkasti hakkavad jõudma eeldatavasti märkimisväärselt suuremad elektri- ja gaasiarved. Kui vähegi võimalik, siis tasub ka ebakindlatel aegadel koguda rahalist puhvrit, kuid inflatsiooni tõttu võib olla mõistlik kombineerida säästmist investeerimisega, et sääste ostujõu languse eest paremini kaitsta ning vara väärtust kasvatada,» lisas Leppänen.

Hinnatõusu mõju on tuntav kõikjal

Säästmisvõime on langenud kõikjal Eestis. Kevadel hakkas varasemast väiksema säästmisvõimega silma Kirde-Eesti, kus 40 protsenti vastanutest säästsid varemast vähem, kuid sügisel on varasemast vähem säästjate osakaal kasvanud märkimisväärselt kõikjal. Vaid Lõuna-Eestis säästis senisest vähem 47 protsenti vastanutest, mujal oli see näitaja 50 protsenti või rohkem, ulatudes Kirde-Eestis lausa 67 protsendini.

Vähem säästnute seas olid nii teenindus- või müügitöötajad (63 protsenti), pensionärid (60 protsenti), kuid ka tippspetsialistid (60 protsenti), samuti said vähem säästa oskustöölised (56 protsenti), õppurid (51 protsenti) ja lapsehoolduspuhkusel olijad (53 protsenti). Veidi enam kui veerand juhtidest (26 protsenti) suurendasid sääste, samal ajal kui pensionäridest leidis võimalusi puhvri kasvatamiseks vaid kuus protsenti vastanutest.

«Uuringu tulemustest nähtub, et säästuvõime langemine puudutab paljusid. Kui varem nägime säästmise langust eelkõige vähemkindlustatute seas, siis nüüd on puhvri kogumine kahanenud ka tippspetsialistide ja oskustööliste seas. Kindlasti mõjutab seda nii muutunud majandusolukord kui ka märkimisväärne hinnatõus,» lisas Leppänen.