/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/11/06/14943981t1h1e07.jpg)
Riigiasutused piiravad eraelu kaitsele viidates juurdepääsu avalikule teabele liiga kergekäeliselt märkega «asutusesiseseks kasutuseks», kirjutab õigusteadlane Kärt Pormeister Arenguseire Keskuse blogis.
Jurist: riigiasutuste dokumendid salastakse liiga kergekäeliselt (2)
«Ametnikud on jäetud normide tõlgendamisel ja rakendamisel üksi, mistõttu piiratakse juurdepääsu igaks juhuks, et pärast ei tekiks mingit jama,» kirjutab õigusteadlane Kärt Pormeister keskuse blogis.
Oktoobri keskpaigas Arengseire Keskuse tellimusel ilmunud uuringu «Avaliku teabe kasutamise võimalused» põhjal võib kergekäeliselt juurdepääsupiirangute seadmise üheks põhjuseks olla fakt, et paljudel juhtudel pole asutusesiseselt kehtestatud abistavaid sisekordi või -reegleid, millest normi rakendav ametnik saaks juhinduda.
Pormeistri hinnangul tundub seaduse sõna eraelu kaitseks juurdepääsupiirangute seadmisel üsna mõistlik. Küll aga tundub tasakaal paigast ära olevat seaduse rakendamisel.
Seadus kaitseb isikuandmeid
Eraelu kaitse osas ütleb avaliku teabe seadus, et juurdepääsupiirang tuleb seada eraelu kaitseks vaid juhul kui tegemist on teabega, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.
2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks andmevabaduse tulevik, milles käsitletakse keskseid arengusuundumusi ning valikuid Eesti andmemajanduse ja andmepõhise riigivalitsemise edasisel arendamisel aastani 2035. Andmevabaduse seiretöö osaks on ka avaliku teabe kasutamise võimaluste uuring, milles hinnatakse avaliku teabe õiguslikku ja praktilist kasutatavust Eestis.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.