/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/11/05/14941660t1h43fe.jpg)
Kaubaveomaht raudteel hakkas Euroopa Liidus mullu COVID-19 pandeemia mõjudest taastuma, kasvades keskmiselt 8,7 protsenti, samas kui Eestis oli kasv samal ajal ligi 23 protsenti, mis oli ka regiooni järseim taastumine.
Kaubavedu raudteel kasvas Eestis kiiremini kui mujal Euroopa Liidus
2019. aastal vähenes raudteel veetud kauba maht aastavõrdluses 2,2 protsenti ja 2020. aastal 6,1 protsenti. 2021. aastal toimus aga taastumine ning kaubamaht jõudis 399 miljardi tonnikilomeetrini, küündides peaaegu 2018. aasta tasemeni, teatas Eurostat.
Esimesi kasvumärke oli näha juba 2020. aasta neljandas kvartalis, kui aastavõrdluses toimus 5,1-protsendine kaubamahu suurenemine. 2021. aastal nähti suurimat kasvu teises kvartalis – 20,5 protsenti. Kolmandas kvartalis oli aastane kasv 8 protsenti ja esimeses ning neljandas kvatalis 3,4 protsenti.
Absoluutnumbrites panustas liidu kogukaubamahtu enim Saksamaa, kus veeti kaupa 123 miljardit tonnikilomeetrit, 31 protsenti terve EL-i mahust. Järgnesid Poola ja Prantsusmaa 54 ning 36 miljardi tonnikilomeetriga. Kaubavedu oli tagasihoidlikuim Kreekas, Luksemburgis ja Iirimaal, jäädes alla 1 miljardi tonnikilomeetri.
Kaubamaht vähenes Lätis ja Leedus
2021. aastal vähenes kaubamaht seitsmes liikmesriigis: 18,9 protsenti Taanis, 18,3 protsenti Portugalis, 8,2 protsenti Leedus, 7,7 protsenti Lätis, 5,2 protsenti Iirimaal, 3,3 protsenti Horvaatias ja 2,1 protsenti Ungaris.
Ülejäänud liikmesriikides näitaja kasvas, enim Eestis, 22,9 protsenti. 20,3 protsendiga järgnes Hispaania, 18,6 protsendiga Slovakkia, 15 protsendiga Itaalia, 13,5 protsendiga Saksamaa, 13,3 protsendiga Prantsusmaa ja 10,9 protsendiga Rumeenia.