/nginx/o/2022/11/04/14940544t1h76c9.jpg)
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles majandusteadlasele Ragnar Nurksele pühendatud Eesti Panga loengus, et euroala rekordilise inflatsiooni ohjamiseks on Euroopa Keskpanga (ECB) instrumentidel küll oluline roll, aga selleks peavad kaasa aitama ka liikmesriikide valitsused poliitikakujundamise näol.
Euroala inflatsioon on viimastel kuudel kiirenenud kahekohaliste arvudeni, mis ületab kordades keskpanga eesmärki, ehk 2 protsenti. Eestis oli inflatsioon oktoobris 22,4 protsenti, pisut vähem kui kuu varem.
Lagarde tõi hüperinflatsiooni põhjustena välja meid hiljuti tabanud majandusšokid – Ukraina sõja mõjud, energiakriis, häiritud tarneahelad, koroonapandeemia mõjud ja muutused regionaalses nõudluses. Ta tõdes, et keskpanga prognooside kohaselt lähiaastatel inflatsiooni olulist langust oodata pole.
Lagarde´i sõnul seirab ECB pidevalt liikmesriikide majandustulemusi ja ootusi ning lähtub intressipoliitika kujundamisel riikide majandusprognoosidest, inflatsiooniootusest, majandusšokkidega toimetulekut ja palgakasvu ootusest. Oodatav keskmine palgakasv euroalal 2023 aastaks on 4 protsenti, Eestis oodatakse aga ligi 10 protsendi suurust palgakasvu.
ECB on viimase kolme kohtumisega tõstnud intressimäära baasmääraga võrreldes kõige kiiremini – 200 protsendipunkti võrra. Sellega soovib keskpank anda jõulise signaali ettevõtetele oma hinnapoliitika kujundamisel optimismi vähendada ja seega hinnatõusu ootuse pidurdumiseks. Samuti vähendab see laenunõudlust ja majandustesse pumbatakse vähem raha, mille tulemusel väheneb ka tarbimine. Lagarde lisas, et intresse on kavas tõsta veelgi.
Kuigi intressipoliitika mõjutab inflatsiooni enim, kavatseb keskpank jätkata ka ülekandemehhanismi kaitse instrumendi ja koroonapandeemia aegse varaostuprogrammiga. 9. novembril toimuval kohtumisel on kavas välja töötada täiendavaid rahapoliitilisi instrumente.
Lagarde lisas, et keskpank ootab euroala liikmesriikide valitsustelt koostööd inflatsioonieesmärkide saavutamisel. Valitsuste käes on tema sõnul jõulised hoovad tarbimise ohjamisel liikmesriikides maksupoliitika ja avaliku sektori investeeringute juhtimise näol.
Keskpanga president möönis, et euroala liikmesriikide positsioonid inflatsioonieesmärgi saavutamiseks vajaliku majanduse mahtude vähendamisel on ebavõrdsed ja tulenevalt riikide suurusest, rikkusest, geograafilisest asukohast ja muudest eripäradest riikide konkurentsipositsioon halveneb erineval määral. Samuti seisavad liikmesriigid silmitsi erisuguste riskidega.
Ta tõi näiteks, et Eesti riigil pole võimalust samas mahus subsideerida ettevõtete energiakulusid nagu näiteks Saksamaal, sest meie majandus kannataks rohkem. Samas on Sloveenia kavandamas energiakandjatele ebaloomulikult madalat hinnalage 60 eurot megavatt-tunnist.
Valitsuste valmisolek teha inflatsiooni ohjeldamiseks vajalikke ebapopulaarseid otsuseid sõltub ka valimistsüklist ja paljudest muudest teguritest, nentis Lagarde.
Keskpanga juht ütles, et Euroopa nõukogul on viimane aeg välja töötada reeglid eelkõige energiaturu reguleerimiseks, et majanduste konkurentsivõimes poleks ühelgi riigil ebaõiglast eelist. Riigid võiksid kooskõlastada ka muude valdkondade, näiteks maksualaseid reegleid, et vaba konkurents ei kannataks.
Ta avaldas siiski lootust, et valitsused suudavad vältida populistlikke samme ja teha järeleandmisi egoistlikes huvides, pidades silmas, et hüperinflatsiooni ohjeldamine on kõigi euroala riikide ühistes huvides. Lagarde oli riikide ühtsuse saavutamise osas optimistlik. Ta ütles, et seni on läbi ajaloo suudetud tõeliste kriiside korral nendega võitlemiseks ühise eesmärgi selja taha koonduda, näiteks möödunud kümnendi alguse majanduskrahhi ja koroonapandeemia ületamisel, ning usub, et ka inflatsioonieesmärgi saavutamise nimel läheb samamoodi.