Hinnatõus sunnib inimesi väljas söömisest loobuma

Hinnatõus on sundinud inimesed valmistama toitu rohkem kodus. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Viimase kuu aja jooksul on ligi pooled ehk 45 protsenti Eesti inimestest piiranud kodust väljas söömist või toidu koju tellimist, 39 protsenti on vähendanud elektri tarbimist. Mõned vähesed on pidanud isegi loobuma ravimite ostmistest, selgus oktoobris Citadele läbi viidud uuringust.

«Hinnad on tõusnud meeletu kiirusega ning suur osa inimestest otsib kohti, kust saaks natuke kulusid kokku hoida. Ka meie Citadele panga küsitluses vastas üksnes 19 protsenti, et nemad ei ole pidanud viimase kuu jooksul piirama ühtegi kulutust,» märkis Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.

«Osad kokkuhoiu kohad on lihtsad ja loogilised – nagu väljas söömine. Kurvemad on aga tulemused, et neli protsenti Eesti inimestest on pidanud loobuma ravimite ostmisest ning näiteks seitse protsenti on ära jätnud mingit muud sorti meditsiinikulutuse. Näiteks arstivisiidi, operatsiooni või midagi muud,» lausus Hakiainen. «Neli protsenti on ka neid inimesi, kes on raha säästmiseks pidanud piirama oma laste koolivälist tegevus.»

Kõige rohkem ongi piiratud kodust väljas söömist või valmistoidu koju tellimist, seda on teinud 45 protsenti vastanutest. Lisaks on 39 protsenti vähendanud elektri tarbimist kodus. Kulutusi meelelahutusele, nagu kino ja teater, on piiranud vastanutest 36 protsenti.

Kolmandik Eesti inimestest (33 protsenti) on viimase kuu jooksul loobunud uute riiete ja jalatsite ostmisest ning 30 protsenti on ära jätnud reisi. Veerand inimestest on lisaks pidanud ära jätma ka muidu regulaarse raha säästmise.

Balti riikide võrdluses on inimeste kulutuste piiramise otsused vägagi sarnased. Eestlasi eristab Läti ja Leedu inimestest kõige rohkem see, et meie lõunanaabrid olid märksa rohkem valmis loobuma meelelahutusest. Kui Eesti inimestest pidi selliseid kulutusi möödunud kuul piirama 36 protsenti, siis Lätis ja Leedus oli see protsent 42.

Möödunud kuul piirasid Eesti inimesed lisaks kulutusi transpordile (29 protsenti), loobusid remondist ja mööbli ostmisest (27 protsenti), piirasid hobidega seotud kulusid (23 protsenti), vähendasid küttekulusid (17 protsenti) ja loobusid enesetäiendamisest, nagu koolitused jms (14 protsenti).