/nginx/o/2016/01/28/4912581t1h98dc.jpg)
/nginx/o/2022/09/23/14853450t1h0165.jpg)
Euroopa energiavolinik Kadri Simson ütles, et Eesti ise ei tahtnud ühte lisa-hinnaleevendusmeedet kasutusele võtta ja andis mõista, et uuteks Venemaa-vastasteks sanktsioonideks tuleb vaim valmis panna ka autojuhtidel.
Kadri Simson rääkis, et Venemaa gaasile alternatiivide otsimisega tegeldakse, aga täielikult need Euroopa tarbimist ära ei kata – nii et tuleb minna tarbimise vähendamise teed. Ta nentis aga, et sanktsioonidel on oma hind.
«Praegu kõige põletavam on ootus, et mida teha, et hinnad alla läheksid. On oht, et kui kehtestame hindadele ülempiiri, siis kas me suudame igapäevase tarbimisevajaduse ära katta,» ütles Simson. Teisisõnu: kui panna paika piir, siis on müüjaid, kes pole ehk nõus nii madala hinnaga müüma.
Samas kinnitas ta, et mingil kujul gaasihinna lagi tuleb, niipea kui Euroopa energiaministrid kokkuleppele jõuavad. Simson avaldas lootust, et mõju avaldavad nii ELi 15% gaasitarbimise vähendamise eesmärk ning plaan, mille järgi peavad riigid tipptundidel elektritarbimise 5% allapoole tooma, et gaasielektrijaama üldse käima poleks tarvis panna. Lisaks tahab Euroopa Liit luua ühise gaasiostu-kartelli, et hinda mõjutada.
Mis saab CO2-kvootidest?
Jutuks oli ka see, kas EL arutab mingeid plaane ka USAga – osa suurest energiahindade tõusust Euroopas tuleb ju sellest, et energiat kaubeldakse suuresti dollarites, euro on dollari vastu vastu tänavu aga 14% langenud. Simsoni sõnul kaubeldakse osa gaasist ka eurodes ning gaasi puhul on LNG-turul kõige suuremaks konkurendiks Aasia. Kui Hiina null-Covidi poliitika lõpetab, siis lööks see ka hinna veel rohkem üles.
Täpsustava küsimuse peale, kui palju energiakriis ja Euroopa Liidu meetmed liidus töötust tõstavad, ei osanud Simson vastata. Küll ütles ta, et on tehtud riigiabi meede, mis lubab anda abi ka ettevõtetele, kes ei ole veel kahjumis. Selle meetme miinuseks on, et seda abi anda ja seega oma ettevõtteid subsideerida saavad lihtsamini rikkamad riigid.
«Töötust saab leevendada läbi erakorraliste meetmete,» ütles Simson. Pärimise peale, et mida täpsemalt leevendatakse, kui Euroopa ettevõtted seisavad koondamislaine ees (näiteks Saksamaal plaanib viimaste küsitluste järgi koondada veerand ettevõtetest) ja osad tööstused (näiteks väetisetööstus) on oma uksed Euroopas sisuliselt kinni pannud, viitas Simson, et probleem ei ole, et väetisetööstus Euroopas kinni on, vaid see, et Venemaa ei ekspordi väetist ja põllumehed kannatavad.
Üks põhjus, miks energiamahukad keemiatööstused Euroopas surve alla sattunud on, seisneb lisaks mitmekordistunud energiahindadele ka asjaolus, et nad on sõltuvad CO2-kvootide hinnast. Sel aastal on Euroopa Liidus kõlanud ka ettepanek, et kriisiajal võiks CO2-kvoodid üldse ära kaotada.
Siin ütles Simson, et paraku arutatakse juba 6 kuud selle üle, kas tuua turule hoopis lisa-CO2-kvoote või mitte. Valdavalt on toodud välja, et põhjus, miks kvootidest loobuda ei taheta, peitub selles, et olemuselt on see tarbijatele kehtestatud maks, millest omakorda peaks riigid finantseerima rohepöördeprojekte.
Mis saab sellest naftast?
5. detsembril hakkab kehtima uus sanktsioon Venemaa naftale ning alates uue aasta veebruarist lähevad sanktsiooni alla Venemaa naftatooted, näiteks diislikütus.
Nafta osas selgitas Simson skeemi, kuidas EL puuduva nafta asendada saab, järgmiselt: EL ise Venemaa naftat ei osta, aga ütleb riikidele, nagu India ja Hiina, et ostke Venemaa naftat, aga odava hinnaga ja siis müüge oma nafta meile.
Ja ega siis Venemaa nafta ära kao. «Družba jääb,» kinnitas Simson, viidates Venemaal Tatarstanist alguse saavale naftatorule, mis Euroopasse jookseb.
Kuid rafineeritud naftatoodete puhul tunnistas Simson, et siin on mure suurem. Asi on selles, et Euroopa Liidul pole piisavalt rafineerimistehaseid, et ise nafta autokütusteks ümber muundada. Sama häda on parasjagu ka USAs, nii et sealtki pole abi loota. Mida teha? Simson kinnitas, et siin oli igal Euroopa riigil juba jaanuarikuus kriisiplaan paigas ning samuti kaardistatakse, kas keegi teine riik saaks rafineerimisvõimekusega aidata.