:format(webp)/nginx/o/2022/04/28/14513113t1hbca1.jpg)
Kui uue maahindamise järgi määratav maamaks saab tõusta aastas vaid kümme protsenti, siis elektri- ja gaasitaristu talumise tasud kasvavad mitu korda ja hoolimata sellest, et seadus vähendab talumistasu protsenti. Suurenevad tasud maksavad kinni elektri- ja gaasitarbijad.
Värske hindamise järgi on Eesti maa väärtus võrreldes möödunud hindamisega tõusnud keskmiselt 8,3 korda. See ei tähenda maamaksu sama suurt tõusu, sest seadus ei luba seda kergitada rohkem kui kümme protsenti aastas, kuid talumistasu võib 2024. aastal muutuda kordades rohkem: kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66 protsenti tänavuse korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest.
Maa-ameti maa korralise hindamise projektijuhi Veronika Ilsjani sõnul on energiataristu talumistasu arvutamise valem lihtne: taristualune pindala korda maa maksustamishind korda 3,5 protsenti.
Talumistasude tõus rakendub kolme aasta jooksul, kus esimesel kahel aastal on tõus 33 protsenti ja kolmandal aastal siis kuni turu tasemeni.
Rasmus Armas
Täna kehtiv talumistasu protsent on veel 7,5, kuid alatest 2024. aastast väheneb see 3,5 protsendile. Sellise piiri paneb märtsis jõustunud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. Protsent küll väheneb, kuid summa suureneb tänu maa väärtuse kasvule. «Maa väärtus kasvab kümme korda ja talumistasu viis korda kümneaastase üleminekuga,» selgitas Ilsjan.
Elektrilevi juhatuse liikme Rasmus Armase sõnul kasvab nende talumistasude eelarve kolme aastaga hinnanguliselt umbes 100 protsenti.
«Täpset prognoosi on keeruline anda, kuna kinnistute lõikes võivad hinnad muutuda nii suuremaks kui väiksemaks ning kogukulu sõltub ka taotluste arvust,» märkis ta. «Metsamaade hinnad tõusid ca viis korda ja põllumaad umbes 22 korda. Talumistasude tõus rakendub kolme aasta jooksul, kus esimesel kahel aastal on tõus 33 protsenti ja kolmandal aastal siis kuni turu tasemeni.»
Elektrilevi maksab talumistasu maatulundusmaal asuvate tehnorajatiste eest ainult neile, kes on esitanud selle kohta taotluse. Elektrilevi tehnorajatised asuvad 400 000 katastriüksusel, kuid mitte kõigi nende katastriüksuste eest ei ole õigus saada talumistasu. 2022. aastal tehti Elektrilevile umbes 11 000 taotlust talumistasude hüvitamiseks. Suurim väljamakstav talumistasu on Elektrilevil 1367,18 eurot.
Kõige suuremad talumistasud ühele saajale on 15 000 – 16 000 euro suurused.
Ain Köster
Elering maksab sel aastal ligi 3600 maaomanikule talumistasuna ligikaudu 200 000 eurot. Keskmine tasu summa on 57 eurot. Kõige suuremad talumistasud ühele saajale on 15 000 – 16 000 euro suurused. Kokku läbib Eleringi taristu ligi 17 000 kinnistut, talumistasu küsib umbes viiendik talumiskohustusega maaomanikest, ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.
Talumistasude kasv kasvatab omakorda ka teenuse hinda, mille peavad kinni maksma kõik elektri- ja gaasitarbijad. «Kuna võrguteenus toimib kulupõhiselt, siis kõrgemad talumistasud ja kõrgem maamaks peavad kajastuma ka võrguteenuse hinnas,» märkis Armas.
Ka Kösteri sõnul on loogiline, et talumistasud lisatakse teenuse hinnale. Kui palju hind võiks tõusta, ei oska ta öelda.
«Kui maa maksustamishinna tõus suurendab talumistasude summat, siis teisalt õhuliinide asendamine maa-aluste kaabelliinidega Tallinnas on talumistasusid vähendava mõjuga, sest maakaabli kaitsevöönd on märgatavalt väiksem, võrreldes õhuliiniga,» rääkis Köster. «Samamoodi on tasu vähendava mõjuga sünkroniseerimise suurprojekt, kus kohati paigutatakse kaks eraldi õhuliini samadele mastidele ja liinide kaitsevöönd kokkuvõttes väheneb.»
/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
