Meeletu hinnatõus: Türgi inflatsioon võib ulatuda 180 protsendini, inimeste elujärg on saanud ränga hoobi

1. novembri melu Istanbuli Grand Bazaaril, mis on üks maailma suurimaid ja vanimaid kaetud turge, kus on üle 4000 poe kogupinnal 30 700 m², mis meelitavad iga päev 250 000–400 000 külastajat. Foto: Tolga Ildun

Kui ametliku statistika kohaselt kiirenes oktoobris Türgi aastane inflatsioon 85,5 protsendini, siis analüütikute hinnangul võib tegelik hinnatõus olla kaks korda suurem ja ulatuda koguni 180 protsendini.

Pole ime, et tuhanded eestlased valisid oktoobris koolivaheaja reisisihiks just Türgi. Ilm on seal veel soe, inimesed sõbralikud ja hinnad enam kui taskukohased. Seda muidugi neile, kel reisirahaks eurod, sest Türgi liir on viimase kahe aastaga odavnenud enam kui kaks korda ja praegu saab ühe euro eest varasema 9 liiri asemel juba üle 18 liiri.

Hinnad on lääneriikide turistide jaoks tõesti odavad: bensiiniliiter maksab 1,1 eurot, õlu restoranis 1,5–2 eurot ja odavamas toidukohas saab kõhu täis vähem kui 4 euroga. Linnaliini bussipilet maksab alla 40 sendi ja umbes samapalju maksab kilomeeter taksosõitu.

Peamistes turismipiirkondades on muidugi, nagu kõikjal maailma kuurortides, palju kallim, kuid kui pisut hotellide ja rannapiirkonnast eemal ringi vaadata, on hinnakujundus juba sootuks teine.

Kohalikele jääb poetoit järjest kallimaks

Paraku pole türklaste jaoks elu sugugi nii ilus. Hinnatõus on meeletu ja kuigi ka palgad on kasvanud, jääb sissetulekute kasv inflatsioonile kordades alla. Enam kui poolte töötajate kuupalk jääb alla 10 000 liiri ehk 550 euro.

Istanbulis Okmeydani töölislinnaosas elav üksikvanem Lale Çayır rääkis, et elas paar aastat tagasi päris head elu, kuigi siis ei osanud ta seda niimoodi hinnata. Nüüd on raevukas tempos edenev inflatsioon purustanud tema ja paljude teiste türklaste elujärje, vahendas Yle.

Kaks tütart ülikooli saatnud 55-aastane Çayır jäi töötuks ja elab pisut üle 200-eurosest lesepensionist. Pool sellest läheb tagasihoidliku korteri rentimiseks, mis on soodne, sest Çayir koristab kortermaja trepikoda ja saab tänu sellele üürilt allahindlust.

Tema sissetulek on praegu alla Türgi ametliku miinimumpalga, mis on 5500 liiri ehk umbes 300 eurot. Eriti tugevalt on üüri- ja toiduhindade tõus tabanud madala sissetulekuga peresid. «Näiteks tomatite kilohind on eelmisest aastast neljakordistunud,» nentis Çayir.

Tema sõnul on köögiviljade ja puuviljade hinnad saagikoristuse hooajal alati langenud, kuid sel aastal seda nii ei juhtunud. «Meile on öeldud, et kütusekulude tõus ei lase hindadel langeda.»

Okmeydanis on näha, et inimestel on rahaga kitsas. Rahvas koguneb tänavanurgale, et osta supermarketite riiulitelt ära korjatud köögi- ja puuvilju. Samas kõrval seisavad inimesed soodsa leiva järele järjekorras. 200-grammine leivapäts maksab viis Türgi liiri ehk 27 eurosenti.

«Hinnad on praegu veel odavad, aga varsti tõusevad,» märkis leivasabas ootav naine. Leiba ootav rahvas arvab, et olukorras, kus hinnad muudkui tõusevad ja tõusevad, on süüdi Türgi praegused juhid. Valdav suhtumine on, et vaesed jäävad ainult vaesemaks ja rikkad saavad rikkamaks ning tulevik teeb kõigile muret.

Oktoobri ametlik inflatsiooninäitaja oli Türgis 85,51 protsenti, mis on kõrgeim tase alates 1997. aastast. Toiduainete hinnad kerkisid suujuures aastaga 99%, eluasemekulud 85% ja transport suisa 117 protsenti.

Majandusnäitajad ei anna adekvaatset pilti

Samas kahtlustatakse, et Türgi statistikaameti andmed on liiga madalad. Nimelt kasvasid tootjahinnad oktoobris aastavõrdluses koguni 158 protsenti. Tootjahinnad, mis mõjutavad tarbijate elukallidust kaudselt ja ajalise viivitusega, on seega ligi kaks korda ametlikust inflatsioonist kõrgemad.

«Türgi inflatsioonimäär võib olla juba 180 protsenti. Meie andmete kogumine erineb Türgi statistikaameti meetoditest selle poolest, et jälgime igapäevaseid hinnamuutusi ja kogume rohkem teavet,» selgitas professor Veysel Ulusoy teadlastest koosnevast ENA majandusanalüütikute grupist.

Türgi inflatsiooni kiirendab peamiselt president Recep Tayyip Erdoğani kindel usk, et hinnatõusu vastu tuleb võidelda intressimäärade langetamisega. Türgi keskpank langetas 20. oktoobril oma baasintressimäära juba kolmandat kuud järjest 150 baaspunkti võrra, 12 protsendilt 10,5 protsendile.

Intresside langetamine on põhjustanud Türgi liiri väärtuse kokkuvarisemise. «Valitsuse tegevus on majandusteooriate valguses absurdne, see viib ummikusse,» arvas professor Ulusoy.

Samas püüavad võimud takistada ENA meeskonna aruannete levitamist. Näiteks läheb novembri alguses Veysel Ulusoy kohtu ette, sest teda süüdistatakse Türgi statistikaameti laimamises. Samuti võib ametlike majandusnäitajate kahtluse alla seadmine Türgis tulevikus olla kuritegu.

Nimelt võttis oktoobri keskel Türgi parlament president Erdoğani Õigluse ja Arengu Partei ning tema liitlaste häältega vastu seaduse, mis keelab võltsuudiste levitamise. Parlamendidebatis kahtlustas opositsioon, et ametlikke arve kahtluse alla seadvaid majandusteadlasi ähvardab nüüd süüdistus.

Probleem on selles, et Türgi kohtud on Euroopa Nõukogu hinnangul oma sõltumatuse kaotanud ja võltsuudiste määratlus võib järgida valitsuse soovi vaigistada kriitikud, kes usuvad, et president Erdoğan ning võimul olev Õigluse ja Arengu Partei soovivad enne järgmise aasta valimisi avalikku debatti veelgi rangemalt kontrollida.