/nginx/o/2019/07/18/12376686t1h444e.jpg)
/nginx/o/2022/10/03/14875084t1h26bf.jpg)
Eesti Energia ärikasum kolmandas kvartalis kasvas aastataguse ajaga võrreldes 195,7 protsenti, 194,8 miljonit euroni.
Eesti Energia teenis kolme kuuga röögatu kasumi (26)
Kolmanda kvartali normaliseeritud ärikasum, mis ei sisalda tuletisinstrumentide ümberhindlust, kasvas aastatagusega võrreldes 179,2 protsenti 93,8 miljoni euroni. Kui mullu kolmandas kvartalis oli kontserni puhaskahjum 15,4 miljonit eurot, siis tänavu teeniti kolmandas kvartalis 27,4 miljonit eurot puhaskasumit. Üheksa kuu puhaskasum ulatus kokku 111,9 miljoni euroni.
Kiire kasv ja kasumlikkus võimaldas Eesti Energial ainuüksi kolmandas kvartalis investeerida 124 miljonit eurot. Tegemist on Eesti Energia viimaste aastate suurimate investeeringutega ühes kvartalis.
Taastuvenergiasse investeeris Eesti Energia juunist kuni septembrini 52 miljonit eurot, üheksa kuuga on uutesse tuule- ja päikeseparkidesse investeeritud kokku 105,2 miljonit eurot ehk mullusega võrreldes üle viie korra rohkem.
«Võrreldes mullusega oleme viiekordistanud investeeringuid taastuvenergiasse, saanud turuosalt teiseks energiaettevõtteks Lätis ja Leedus ning võtnud tööle üle 700 uue töötaja,» rõhutas Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila majandustulemusi kokku võttes.
Suurimad investeeringud tegi kontsern börsiettevõte Enefit Greeni kaudu järgmistesse tuuleparkidesse: Tolpanvaara 5,6 miljonit eurot, Šilale 19,2 miljonit eurot, Akmene 8,7 miljonit eurot ja Purtse 3,4 miljonit eurot. Lisaks investeeriti ka 2,7 miljonit eurot Purtse päikesepargi ning 2,9 miljonit eurot Zambrowi päikesepargi arendamisse.
«Need tootmisvõimsused katavad kokku enam kui 200 000 kodumajapidamise aastase elektritarbimise ning esimesed neist hakkavad mõistliku hinnaga elektrit turule pakkuma juba tuleva aasta esimeses kvartalis,» selgitas Avila. Aastatel 2022–2026 on Avila sõnul Eesti Energial kavas investeerida ligi 2,5 miljardit eurot, millest enamik uute tuule- ja päikeseparkide ehitamisse kontserni koduturgudel.
Uute taastuvenergia tootmisvõimsuste kõrval investeeris kontsern ka elektrivõrku. Võrgu arendamiseks ja mikrotootmise võimaldamiseks kasvasid võrguettevõtte Elektrilevi investeeringud kolmandas kvartalis viiendiku võrra ja ulatusid 31,8 miljoni euroni.
Enefit on Lätis ja Leedus TOP 2 energiaettevõte
Rekordilisi investeeringuid võimaldab Eesti Energia kiire kasv kõikidel Läänemere regiooni energiaturgudel. Leedus on kontserni klientide arv aasta üheksa kuuga kasvanud ligi neli korda ja jõudis 100 000 kliendini.
«Kõik Enefiti Leedu kodukliendid tarbivad taastuvelektrit ja panustavad nii uute taastuvenergia tootmisvõimsuste loomisse kogu Baltikumis,» lisas Avila. Ettevõtte klientide arv on kasvanud aasta algusest Lätis 59 protsenti, Poolas 44 protsenti ning Soomes 29 protsenti. Kontserni klientide arv on tervikuna kasvanud aastaga enam kui viiendiku.
Nii Lätis kui Leedus on Enefitist saanud teisena kõige suurem turuosaline kohaliku turuliidri järel. Lätis on Enefiti turuosa enam kui veerand ja Leedus ligi viiendik sealsest energiaturust.
Aasta lõpuks ligi tuhat uut töötajat
Kiirest kasvust annab märku ka kontserni töötajate arv, mis on selle aasta üheksa kuuga kasvanud enam kui 700 töötaja võrra. «Enim töötajaid oleme juurde värvanud Eestis, eelkõige Ida-Virumaal, kuid üle saja inimese oleme tööle võtnud ka väljaspool Eestit,» selgitas Avila.
Kokku töötab Eesti Energias üle 5100 töötaja, aasta lõpuks on plaan kasvada 5300 töötajani, mis on ligi tuhat töötajat rohkem võrreldes eelmise aastaga.
Eesti Energia elektri jaemüük suurenes kolmandas kvartalis kõikidel koduturgudel 2,3 teravatt-tunnini (+14%). Üle poole elektrist (61%) müüdi väljaspool Eestit ehk Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas. Kõige rohkem (+38%) kasvas elektri jaemüük Lätis.
Eesti Energia kontserni kolmanda kvartali müügitulu oli üle kahe korra suurem võrreldes sama perioodiga mullu ja ulatus 657,1 miljoni euroni. Üheksa kuuga teenis kontsern üle 1,62 miljardi euro müügitulu.
2022. aasta üheksa kuuga maksis Eesti Energia riigile makse ja keskkonnatasusid ligi pool miljardit eurot. Sellest erinevate otseste maksudena 95,3 miljonit ja CO2 emissioonikulu turuhinnas 399,1 miljonit eurot, mis kasvas mullusega võrreldes pea saja miljoni euro võrra.