Valdkondade tööjõuvajadus püsib Covidi-eelsel tasemel

OSKA peaanalüütik-arendusjuht Yngve Rosenblad. Foto: Helen Kattai

Kuigi mõnel ametialal koroonakriisi ajal töötajate arv oluliselt muutus, vastab tööjõuvajadus enamikus valdkondades endiselt OSKA pandeemiaeelsele prognoosile.

Viimasel kolmel aastal on enim töökohti lisandunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), hariduse, tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas ning vähenenud on majutus-, toitlustus-, turismivaldkonna töötajate hulk, näitavad statistikaameti kogutud maksu- ja tolliameti töötamise registri (TÖR) andmed.

«2019. aasta juuli ja 2022. aasta juuli töötamise andmete võrdlus kinnitab OSKA Covid-19 mõjude eriuuringus esile toodud trendide paikapidavust,» ütles tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.

Koroonaaeg räsis mitut sektorit

Praegu on Eesti ettevõtetel jälle keerulised ajad seoses energiahindade kiire kasvu ja Ukraina sõja mõjuga. Lähikümnendil jääb tööjõuvajadus tõenäoliselt samas mahus püsima, kuigi muutuma hakkab töö sisu.

Kriisist kõige tugevamalt mõjutatud majutus-, toitlustus-, turismivaldkond on hakanud tasapisi taastuma, kuid sektoris on endiselt ametikohti palju vähem kui enne pandeemia algust. Majutuses oli selle aasta teises kvartalis 22 protsenti vähem töötajaid kui 2019. aasta teises kvartalis, reisikorraldusettevõtetes 24 protsenti ja toitlustuses 14 protsenti vähem. 

Silma torkab raamatupidamisega seotud töökohtade vähenemine 650 vähenenud ametikohaga, mis Rosenbladi sõnul ei ole seotud niivõrd Covid-19 mõjuga kui üleminekuga automatiseerimisele ja digitaliseerimisele üldiselt, ehkki koroonaperiood seda trendi hoogustas. «Raamatupidaja amet on olnud OSKA valdkonnauuringutes üks radikaalsema miinusmärgiga prognoose ja see on realiseerunud,» ütles Rosenblad.

Inimesed, kes olid sunnitud koroonaperioodil töökohta vahetama, liikusid sektoritesse, kus oli suur tööjõunälg: näiteks haridus, tervishoid, sotsiaaltöö ja IKT.

Hariduse valdkonnas lisandus koroona-aastatel eelkõike tugispetsialiste. Kuid eripedagooge, logopeede, koolipsühholooge, sotsiaalpedagooge on lähiaastatel vaja veelgi juurde.

Tervishoiuvaldkonnas loodi täiendavaid töökohti kõige rohkem EMO-s, infektsioonikontrollis ja triaažis, ent vajadus õdede ja hooldustöötajate järele on jätkuvalt suur, aastas vajatakse 500 uut õde. Samuti on enam juurde vaja perearste, psühhiaatreid ja erakorralise meditsiini arste.

Sotsiaalvaldkonnas kasvas hooldustöötajate arv, ent OSKA värskes sotsiaaltöö uuringus prognoositakse, et järgneva kümne aasta jooksul vajatakse kas uute töökohtade lisandumise, tööjõu voolavuse või töötajate asendamise tõttu sotsiaaltöö valdkonna põhikutsealadele aastas ligi 2000 töötajat. Kõige suurem puudus on endiselt hooldajatest.

Nõudlus arendajate järele

Koroonaperioodil enim kasvanud ametite nimekirja absoluutses tipus on tarkvaraarendajad, kelle arv kasvas kolme aastaga 48 protsenti ehk 3066 töökoha võrra. OSKA uuringujuht Urve Mets tõdes, et nõudlus arendajate järele on nii IKT sektoris kui sellest väljapool jätkuvalt suurem kui koolituspakkumine. «Ei ole töötuid arendajaid, on ainult töökohta muuta soovivaid arendajaid,» ütles ta.

IKT-spetsialistide arvu suurenemist seitsme aastaga 1,5 korda prognoositi juba 2016. aasta uuringus. Värskes uuringus prognoositakse IKT ametitel hõivatute koguarvu kasvu üle kogu majanduse 1,5 korda ka 2027. aastaks ehk 2600 uut töökohta aastas.

Enim kasvanud ametite hulgas on teisigi IKTga seotud ameteid, näiteks süsteemianalüütikud 704 ametikohaga, tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud 463 ametikohaga ja IKT kasutajatoe tehnikud 394 ametikohaga.

Kasvav vajadus oskuse järele kõikjal tekkivaid arvandmeid mõtestada, seostada, visualiseerida, äri- ja otsustusprotsessides kasutusele võtta peegeldub analüütikaga seotud töökohtade lisandumises ning sarnaselt IKTga võib siingi prognoosida kiiret kasvu.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi toel.