L, 4.02.2023

Kuidas kullastandardist loobumine maailmamajandust mõjutas

Tavid
Kuidas kullastandardist loobumine maailmamajandust mõjutas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Dollar on tänaseni maailmamajanduses kõige olulisem valuuta.
Dollar on tänaseni maailmamajanduses kõige olulisem valuuta. Foto: Shutterstock

Kuld on olnud maailma finantssüsteemi tähtis osa läbi aegade. Eriti olulist rolli mängis see rahasüsteemis aga 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses – kullastandardi hiilgeajal.

Tol ajal oli valuuta kullaga tagatud, mis tähendab, et igaüks sai soovi korral oma kupüürid viia panka ning pank oli kohustatud kupüüride vastu teatud koguse kulda väljastama. Seda nimetataksegi kullastandardiks. See oli üks kindlamaid rahasüsteeme, mida kasutati maailmas veel ka 20. sajandi teises pooles. Vaatamata sellele, et täna kullastandard enam ei kehti, hoiavad paljud riigid oma reserve suures osas jätkuvalt kullas.

Kullastandardi õitseng jäi 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algusesse. Toona oli mitmetes suurriikides, näiteks Kanadas, Austraalias ja Indias, peaaegu ideaalsed poliitilised tingimused ning mitmed neist läksid vastloodud Saksamaa eeskujul üle kullastandardile. Kullastandardi lõppu kuulutas esimese maailmasõja puhkemine, mis muutis kogu maailma finants- ja geopoliitilist areeni. Kuna sõjapidamiseks oli raha vaja, siis otsustati seda õhust juurde luua, mille tõttu oldi sunnitud ka kullastandardist loobuma. Kulda teatavasti õhust juurde luua pole võimalik.

Sõda paiskas maailma mõnekümneks aastaks kaosesse ning kullastandardit tema ajaloolisel kujul ei taastatudki. Kulla asendamine valuutaga ja sõjategevuse jaoks raha juurdeloomine tekitasid mitmetes riikides hävitava inflatsiooni, olgu selleks Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa või Austria ja Ungari. Viimase kodanikud elasid eelmisel sajandil läbi maailma finantsajaloo ühe katastroofilisema hüperinflatsiooni.

Bretton Woodsi rahasüsteem

Teise maailmasõja lõpuaastail kohtusid USA, Suurbritannia ja teised liitlasriigid Bretton Woodsis, et luua uus ülemaailmne rahasüsteem. 1944. aastal loodud Bretton Woodsi rahasüsteemi järgi tagati USA dollar kullaga ning ülejäänud riikide valuutad tagati omakorda dollariga. Selline süsteem võimaldas vältida 1930ndate aastate valuutade ebastabiilsust ning andis maailmamajanduses USA-le tohutult suure võimu.

Kuld on materjalina äärmiselt tihe, mistõttu on üks kullaunts mahu poolest küllaltki väike.
Kuld on materjalina äärmiselt tihe, mistõttu on üks kullaunts mahu poolest küllaltki väike. Foto: Shutterstock

Bretton Woods peegeldas seda, kuivõrd suure võitjana USA teisest maailmasõjast väljus. Dollarist sai maailma reservvaluuta – see tähendab, et see oli peamine valuuta, mida rahvusvahelistes maksetes ja riigireservidena kasutati. See kindlustas USA positsiooni maailma võimsama riigina.

See aitas kaasa unipolaarse maailma tekkele. Pärast teist maailmasõda ja eriti pärast Nõukogude Liidu lagunemist sai USAst maailma võimsam riik, kellele ükski teine riik ei suutnud geopoliitiliselt ja majanduslikult konkurentsi pakkuda.

Prantslased nimetasid dollari reservvaluuta staatust „röövellikuks privileegiks“. Näiteks Prantsusmaa president Charles de Gaulle’ valitsemise ajal otsustas riik oma dollarivarud ametliku kursi alusel kullaks vahetada. Sama tegid ka mitmed teised riigid, mis hakkas Bretton Woodsi süsteemi lõpuks lõhkuma.

Ka USA õõnestas enda loodud rahasüsteemi

Rahasüsteemi õõnestas ka USA ise, pidades Vietnamis kulukat sõda, mis hakkas dollari väärtust vähendama. Õli lisasid tulle mitmed kulukad 60ndate sotsiaalprogrammid. 1971. aastal otsustas USA president Richard Nixon kullastandardist loobuda – see tähendas, et valuuta ei olnud enam kullaga tagatud ning kulla hind sai vabalt liikuda.

Kulla hind hakkas kiiresti tõusma ning jõudis kümne aastaga kallineda 35 dollarilt enam kui 800 dollarini untsist. Nixoni sõnul oli tekkinud rahasüsteem ajutine, kuid tõsiasjaks on, et see kehtib tänapäevani. Praegust rahasüsteemi võib nimetada dollari reservvaluuta süsteemiks, kus valuutakursid kõiguvad ning raha pole millegagi tagatud.

Kuna dollar jäi reservvaluutaks, aitas see USA majanduslikku ülemvõimu kinnistada. Kuna rahvusvaheline kaubandus toimub peamiselt dollarites, siis on nõudlus valuuta järele jätkuvalt suur.

Kuigi kullastandardit enam ei ole, hoiavad paljude riikide keskpangad suuri kullareserve. Eriti märkimisväärne on olnud Aasia riikide kullareservide kasv.

Paljud riigid kasutavad tänaseni dollari reservvaluuta süsteemi, mis kindlustab dollari staatust domineeriva valuutana.
Paljud riigid kasutavad tänaseni dollari reservvaluuta süsteemi, mis kindlustab dollari staatust domineeriva valuutana. Foto: Shutterstock

Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsesside kohta veel lugeda, külasta meie uudiste lehte!

Tagasi üles