Soome: LNG eelisostuõiguse jaoks peab Eesti ostma terminalis osaluse (6)

BNS
Copy
Eestit ja Soomet peaks sel talvel gaasiga varustama veeldatud maagaasi ujuvterminal Exemplar. Kui Eesti ettevõtjad sealt gaasi eelisjärjekorras tahavad, tuleb Eleringil terminali opereerivas ettevõttes osalus osta.
Eestit ja Soomet peaks sel talvel gaasiga varustama veeldatud maagaasi ujuvterminal Exemplar. Kui Eesti ettevõtjad sealt gaasi eelisjärjekorras tahavad, tuleb Eleringil terminali opereerivas ettevõttes osalus osta. Foto: Excelerate Energy

Soome leiab, et kui Eesti ettevõtted tahavad saada Inkoo veeldatud maagaasi (LNG) terminalist gaasi eelisostuõigusega, siis vastavalt Euroopa Liidu reeglitele peaks Eesti omandama terminalis osaluse, kirjutab rahvusringhäälingu ERR uudisteportaal.

«Minu arusaamise kohaselt on nii, et kui tahame, et nii soomlastel kui eestlastel oleks eeloleval talvel erakorraline eelisõigus gaasi ostmiseks, siis see eeldaks eestlaste osalust selle terminali rahastamisel,» ütles Soome töö- ja majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rikku Huttunen.

Eesti majandusminister leiab, et Paldiskisse vastuvõtuvõimekuse ehitamisega on Eesti juba omalt poolt panustanud.

Siiski on tänavuses riigi lisaeelarves osaluse omandamiseks ette nähtud 30 miljonit eurot ning peaminister Kaja Kallas ütles veel oktoobri lõpus, et läbirääkimised Soomega Eleringi kaudu osaluse omandamiseks LNG ujuvterminali rentinud ettevõttes FSRU OY jätkuvad.

Samas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles 24. oktoobri riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et ka juhul, kui Eesti süsteemihaldur soetaks osaluse Soome firmas, mis on ujuvterminali rentinud, ei annaks see Eesti ettevõtetele terminalile eelisjärjekorras ligipääsu.

«Osalus ja terminali kasutamine kuidagi omavahel seotud ei ole. See on väga selgelt avatud terminal, kõigile regiooni turuosalistele,» rõhutas Veskimägi, viidates, et taolist eelist ei luba muu hulgas ka Euroopa Liidu turureeglid.

Võimalikku investeeringut Soome terminaliettevõttesse saab Veskimägi sõnul Eleringi poole pealt vaadata vaid majanduslikust loogikast lähtuvalt ning majanduslikku loogikat selles investeeringus süsteemihalduri hinnangul praegu ei ole.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles