Töötleva tööstuse vedas langusesse puidutööstus (2)
1. november 2022, 14:35
Töötlevas tööstuses vähenes tootmismaht nii septembris kui kolmandas kvartalis kokku enam kui pooltel tegevusaladel. Samas tuli üle poole langusest puidutööstusest ja lisaks veerand langusest metallitoodete tootmisest.
Need kaks tegevusala andsid ligi 80 protsenti kogu töötleva tööstuse tootmismahu langusest. Esialgsete arvestuste järgi oleks töötleva tööstuse tootmismaht vähenenud nii septembris kui kogu kolmandas kvartalis ka ilma nende tegevusaladeta, kuigi oluliselt tagasihoidlikumalt, märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Puidutööstuse tootmismahtude languse taga on peamiselt vähenenud nõudlus. Samuti mõjutab puidutööstust ebakindlus raiemahtude vähendamisel ja pikemas ettevaates kliimaeesmärkide täitmine. Metalltoodete tootmist on mõjutanud kevadine toormekriis, kuid tegevusalade lõikes on siin olukord üsna erinev.
Vaatamata tootmismahtude langusele töötleva tööstuse kogukäive veel suureneb – septembris näiteks aastases võrdluses üheksa protsenti. Samas on käibekasv juba alates aprillist järk-järgult aeglustunud. Ühest küljest on selle taga tootmismahtude vähenemine, kuid viimastel kuudel ka aeglasem hinnakasv.
Töötleva tööstuse väljavaade on veelgi halvenenud
Lisaks energiahindade tõusule piirab üha enam töötleva tööstuse äritegevust nõudluse nõrgenemine. Uued tellimused on järsult vähenenud ja samuti on halvenenud ettevõtete tootmise ja ekspordi väljavaade. Samuti on sel aastal töötleva tööstuse sisseostud kaupade ja tootmissisendite hinnakasv ületanud ekspordihindade kasvu, mis tähendab halvemaid kaubandustingimusi. Nõudluse nõrgenemine ja tootmismahtude langus on vähendanud nõudlust tööjõu järele ning tööjõupuudus kui äritegevust piirav tegur on viimasel ajal töötlevas tööstuses leevenenud, märkis Mertsina.
Halvenev välisnõudlus piirab ekspordivõimalusi
Kuigi Euroopa Liidu ja euroala majandus kasvas kolmandas kvartalis aastases võrdluses veel üle kahe protsendi, on järgmise aasta väljavaade oluliselt halvem. Kõrgele tõusnud inflatsioon ja kasvavad intressimäärad pidurdavad majanduskasvu kogu maailmas.
Euroopas viib energiakriis lähiajal palju riike majanduslangusesse. Tugevama löögi saavad Saksamaa ja Suurbritannia ning intressitõusule tundlikumad Põhjamaad. Samas peaks valitsuste fiskaalpoliitika koos majapidamiste ja ettevõtete toetamisega hoidma ära tugevama majanduslanguse ja koos sellega nõudluse vähenemise. Vaatamata sellele peaks välisnõudlus järgmisel aastal nõrgenema, mis tähendab töötlevale tööstusele, mis ekspordib üle kahe kolmandiku oma kogukäibest, väiksemaid ekspordivõimalusi. Samuti nõrgeneb Eesti sisenõudlus, kirjutas Mertsina.