Eesti Raudtee suurendas tulusid ja vähendas ärikahjumit

Kütuseveokid Muuga sadamas. Foto: Toomas Huik

AS Eesti Raudtee teenis 2022. aasta esimese üheksa kuuga 41,5 miljoni euro suuruse kogutulu juures 198 000 eurot ärikahjumit; 2021. aasta sama perioodiga võrreldes suurenesid tulud 6 protsenti ning kahjumit vähendati 9,4 protsendi võrra.

Ettevõte investeeris arvestusperioodil põhivarasse 31,5 miljonit eurot, 2021. aasta esimese üheksa kuu jooksul olid põhivarainvesteeringud 18 miljonit. Tööjõukulud kasvasid möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 6,1 protsenti 14,3 miljoni euroni, selgub ettevõtte vahearuandest.

Üheksa kuuga veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 6,1 miljonit tonni kaupu. Võrreldes 2021. aasta sama perioodiga vähenes veomaht 38,9 protsenti. 81 protsenti kaupadest veeti Operaili poolt.

Suurimaks kaubagrupiks on sel aastal olnud mineraalsed vedelkütused, mida veeti kokku 1,3 miljonit tonni ja mille vedu vähenes võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga 40,1 protsenti. Vedelate naftasaaduste veost on säilinud ainult lõuna-põhjasuunaline vedu Leedust.

Põlevkivi veeti kolme kvartaliga 1,14 miljonit tonni, mida on 2,1 korda rohkem kui aasta tagasi. Väetisi veeti 1,1 miljonit tonni ning see oli 78 protsenti halvem tulemus võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Tänaseks on väetiste vedu sisuliselt lõppenud.

Tahkete mineraalsete kütuste veomaht oli 85 000 tonni ehk 73,2 protsenti rohkem kui 2021. aastal. Keemiakaupade vedu vähenes 63,5 protsenti ja oli kokku 400 000 tonni.

Raudteetransiidina läbis üheksa kuuga Eestit 3,1 miljonit tonni kaupu ehk 58,5 protsenti vähem kui mullu samal perioodil. Kohalike vedude maht suurenes 43,3 protsenti 1,92 miljoni tonnini. Importveod olid kokku 860 000 tonni, kasvades 4,3 protsenti, ning eksportveod 160 000 tonni, vähenedes 2021. aastaga võrreldes 28,7 protsenti.

Üheksa kuuga veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril kohalikus ühenduses ka 4,5 miljonit reisijat, mida oli 17,9 protsenti rohkem kui mullu. Reisirongide käive rongikilomeetrites ulatus 2,3 miljoni rongikilomeetrini, mis moodustas 80 protsenti rongide kogukäibest ettevõtte infrastruktuuril, olles aastaga kasvanud viie protsendi võrra.

AS Eesti Raudtee kuulub 100 protsenti Eesti Vabariigile. Ettevõtte avalikuks kasutamiseks määratud infrastruktuuril on 2022. aastal liiniveol tegutsenud neli kaubaveo-ettevõtjat – AS Operail, AS Enefit Power, AS Gorail ja AS Sillamäe Sadam, ning kaks reisijateveo-ettevõtjat – AS Eesti Liinirongid ja AS Pasažieru vilčiens.

12. detsembril 2021 alanud liiklusgraafikuperioodist sõlmiti infrastruktuuri kasutamise lepingud ka mitteavaliku raudtee veo ettevõtjatega, kes veavad kaubasaatjate ja -saajate kaupu üle avaliku ja mitteavaliku raudtee vahelise piiri.