Maahindamine toob kaasa uued maksumäärad, kuid ei näita turuhinda

Põlvamaa Kanepi valla põllumees Kaido Kõiv kombaini roolis. Foto: Margus Ansu

Umbes 760 000 Eesti maatükki sai eile külge uue hinnalipiku – maa-ameti korralise hindamise tulemusena hakkavad inimesed maksma rohkem maamaksu ja saama suuremat tehnovõrkude talumistasu, kuid hindamishinnaga maad müüa ei tasu – võib mitmekordselt vastu pükse saada.

«Maa korraline hindamine on turupõhine maa hindamine, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele ligikaudne turuväärtus ehk maa maksustamishind,» seisab maahindamist tutvustavas voldikus. Hindamistulemusi kasutatakse maa maksustamisel, kasutuslepingutes, tehnovõrkude talumistasude määramisel, tehingute tegemisel, finantsaruandluses.

«Seadus kasutab mõistet «hind». Majandusteadlasena ütlen, et seaduses toodud määratlus pole päris täpne,» rääkis maa-ameti peadirektor Tambet Tiits, nõustudes, et mõiste «maa maksustamishind» on õigem ja igal juhul pole jutt hinnast, millega oma maatükk maha müüa. «Väärtus on tegelikult tõenäosus, mis on teadliku ostja ja müüja vahel tehtud vaba ja sõltumatu tehing.»