/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/12/02/14235882t1h8f3e.jpg)
Eurostati andmeil oli tänavu esimesel poolaastal maagaas Eestis 154 protsenti kallim kui aasta varem samal ajal, mis oli ka järsim hinnatõus Euroopa Liidus (EL), kus keskmine hind tõusis vaid 34 protsenti.
Eesti gaasihinna tõus oli euroliidu järsim (5)
EL-i keskmine gaasihind oli esimesel poolaastal 8,6 eurot 100 kilovatt-tunni kohta, aasta varem 6,4 eurot 100 kilovatt-tunni kohta, teatas Eurostat. Ka majapidamiste elektrihinnad on samal ajal tõusnud, EL-i keskmine 22 eurolt kilovatt-tunni kohta 25,3 euroni 100 kilovatt-tunni kohta.
2021. aasta esimese poolega võrreldes tõusid kodutarbijate elektrihinnad 22 liikmesriigis, kohalikus valuutas arvestatuna enam Tšehhis, 62 protsenti. Järgnesid Läti ja Taani, 59 ja 57 protsendiga.
Elektrihinnad langesid teravaimalt, 54 protsendi võrra, Hollandis, kuid suuri languseid nähti ka Sloveenias ja Poolas, 16 ning 3 protsenti. Kõigil kolmel puhul tulenes hinnalangus aga riigipoolsetest toetustest. Hinnad langesid ka Portugalis ja Ungaris, mõlemil puhul 1 protsendi.
Eurodes arvestatuna olid kodutarbijatele madalaimad elektrihinnad tänavu esimesel poolaastal Hollandis, 5,9 eurot 100 kilovatt-tunni kohta. Järgnes 9,5 euroga Ungari ja 10,9 euroga Bulgaaria. Kõirgeim – 45,6 eurot 100 kilovatt-tunni kohta – oli hind Taanis. 33,8 euroga järgnes Belgia, 32,8 euroga Saksamaa ja 31,2 euroga Itaalia.
Gaasihinnad tõusid aastaga 23-s 24 liikmesriigist, mille kohta Eurostatil andmed on. Hinnahüpe oli suurim Eestis, järgnes Leedu 101 protsendiga ja Bulgaaria 108 protsendiga. Hind langes vaid Ungaris, kus hinnad on riigi poolt reguleeritud, ja sealgi vaid 0,5 protsenti.
Kodutarbijate gaasihinnad oli esimesel poolaastal 2,9 euroga 100 kilovatt-tunni kohta madalaimad Ungaris. Järgnesid 4,1 euroga Horvaatia ja 4,6 euroga Läti. Kõrgeimad hinnad oli Rootsis, Taania ja Hollandis, 22,2, 16 ja 12,9 eurot 100 kilovatt-tunni kohta.
Võrreldes aastataguse ajaga on EL-i keskmisena märkimisväärselt vähenenud maksude ja aktsiiside osakaal lõpptarbija elektri- ja gaasiarvetel, kuna liikmesriigid on energiahindade tõusu ohjeldamiseks rakendanud toetusmeetmeid. Aastaga on liidus keskmiselt maksude osakaal elektriarvetel langenud 39 protsendilt 24 protsendile ja gaasiarvetel 36 protsendilt 27 protsendile.