Kas Eesti toidutööstus jääb kestma? ⟩ Paljud väikesed toidutootjad on tootmise lõpetanud

Hinnatundlik tarbija on hakanud kalli liha asemel ostma rohkem odavaid vorstitooteid. Foto: Margus Ansu

Toidutööstus võitleb kestmajäämise nimel ning ootab valitsuse poolt meetmeid, mis aitaks leevendada energiakandjate hinnatõusu ja taastada ekspordivõimet. Tootmise on peatanud esialgu mõned mikroettevõtted, kuid ka suuremad ettevõtted on ohus.

«Toidutööstuses on realiseerunud hübriidrisk, kõik halvad asjad on juhtunud ühel ajal,» tõdes maaeluminister Urmas Kruuse avatud toidutööstuse nädala avaüritusel. Tänavuse avatud toidutööstuse nädala teema on kestlik toidutootmine, kuid toiduraiskamise ja CO2 jalajälje kõrval on aktuaalne omamaise toidutööstuse säilimine.

Kruuse sõnul on inimeste valik eelistada Eestimaist langenud. «Põhjus on lihtne - inimesed on muutunud hinnatundlikuks ja on hakanud väga palju kalkuleerima. Peame oma tarbijaga tööd tegema, et tekitada lojaalsust,» rääkis Kruuse.

Vorsti müügi kasv tähendab halba

«Tarbijate ostujõud muutub üha kriitilisemaks ja seda peegeldab hästi vorstitoodete, viinerite ja sardellide müügi kasv, mis on suurenenud juba maikuust saati. Lihatööstused tootsid teises kvartalis selgelt miinust,» rääkis toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Peame oma tarbijaga tööd tegema, et tekitada lojaalsust.

Urmas Kruuse

Toidutööstused on ammendanud oma investeerimisvõimekuse minnes üle maagaasilt muudele energiaallikatele. «Maagaasi kasutamist on vähendatud 30-40 protsenti ja enam verist maagaasi ei kasutata,» ütles Potisepp.

Nii ettevõtjate kui ka tarbijate kindlustunne on halvenenud. Kui kolm aastat tagasi tunti muret, kuidas tervisega läheb, siis nüüd muretsetakse, kuidas hakkama saab. Potisepa sõnul on Eesti tootjate ekspordivõimekus vähenenud, sest energiakandjate kulu moodustab liiga suure osa nende toodete hinnast.

«Tegime valitsusele oma ettepanekud juba mitu kuud tagasi, kuid tulemust ei ole,» rääkis Potisepp. «Täna rõhume varugeneraatorite olemasolule juhuks kui elektrikatkestused tulevad, et siis saaks neid vastavalt ühe või teise ettevõtte juurde liigutada. Oleme palunud elektri ja gaasi hinnalage, kuid vastust pole saanud. See mõjutab kõiki asju, näiteks pakendeid - iga kord, kui tootjad teevad pakendi tellimuse, saavad nad teada, et need on jälle 10-15 protsenti kallinenud. Täna võib öelda, et me ei ole kuhugi jõudnud.»

See, et universaalteenust laiendati väike- ja mikrotootjatele, tähendab, et toetatud on vaid sellised ettevõtted, kes toodavad viis protsenti toidust. «Mina julgen öelda, et meie toidu julgeolek on ohus,» nentis Potisepp.

Potisepa sõnul teab ta palju toiduettevõtteid, kes on juba sulgenud tootmise, et vältida pankrotti. Need on valdavalt mikrotootja ja pereettevõtted, kuid ka 80-aastase ajalooga Saare Leib teatas, et sulgeb oma tootmise selle aasta lõpus.

Mina julgen öelda, et meie toidu julgeolek on ohus.

Sirje Potisepp

«Kui me nendest märkidest ei taha õppida, siis see halvenemine, mis toimub, saab olema väga kiire,» lausus Potisepp. «Kui meie valitsus ei leia võimalusi ettevõtteid toetada, siis me näeme väga karmi talve.»

Kestlik tootmine ausse

Kestlik tootmine toidutööstuses keskendub toidukao piiramisele, pakendite optimeerimisele ja CO2 jalajälje vähendamisele. Mitmed toidutootjad on juba mõõtnud ära oma süsiniku jalajälje. Toidu äraviskamist on aidanud vähendada «Kõlblik kuni» märgistuse vahetamine «Parim enne» märgistuse vastu.

«Enne kui toidu prügikasti saada, nuusuta, maitse, meki. See ei ole nii, et kui sa selle tüki suhu võtad, ei lahku siit ilmast,» rääkis Kruuse. «Kui liha on tänase kuupäevaga, siis on võimalus panna see sügavkülma ja pikendada selle liha eluiga.»

Kruuse sõnul on tema pärit sellest põlvkonnast, kus külmkapit ei läinud halvaks mitte midagi, vaid kõik kasutati ära. «Oli kaks siga, üks läks suitsusauna ja teine soolatünni ja kevadeks olid need otsakorral,» meenutas Kruuse.

Kestlik toidusüsteem pakub ohutut, toitainerikast, tervislikku ning madala keskkonnamõjuga toitu. Seda tehakse viisil, mis kaitseb ja taastab looduskeskkonda ja ökosüsteeme, on majanduslikult konkurentsivõimeline, õiglane ja sotsiaalselt kaasav ning arvestab ka väljaspool Euroopa Liitu elavate inimeste ning nende looduskeskkonnaga.

«Kui on kaks võrdset toodet, siis valik võiks olla ikkagi kohaliku kasuks, sest see toetab meie kodumaist tootjat ja tootmist,» soovitas Potisepp.

Avatud toidutööstuste nädalat korraldatakse seitsmendat korda. Kolm viimast korda, s.h seekordne on virtuaalsed. Üritusel osaleb seekord 15 toiduainetööstust, kes on kõik viimastel aastatel aktiivselt panustanud kestliku toidusüsteemi loomisesse ja enda tootmisprotsesside jätkusuutlikumaks muutmisesse. Nende tegevustega saab tutvuda virtuaalselt, külastades avatud tööstuste nädala rubriiki veebilehel www.eestitoit.ee, kuhu on koondatud tööstusi tutvustavad videod, fotod ja kirjeldused.