Nigeeria püüdlused naftatootmismahu taastamiseks võivad peagi tuua riigi süvamere naftamaardlad rahvusvahelisele enampakkumisele.
Nigeeria paneb avamere naftamaardlad rahvusvahelisele oksjonile
Nigeeria teatas kavast panna esimest korda üle 15 aasta taas oksjonile osa riigi süvamere nafta- ja gaasimaardlatest, vahendas Bloomberg kõrge valitsusametniku sõnu. Aastatel 1993 - 2007 andis Nigeeria valitsus välja 12 sarnast luba, kuid otsustas siis oma energiavarudega ise majandama hakata.
Seni on see Lääne-Aafrika riik silma paistnud keskkonnaohtlike naftapuurimisseadmete ja naftaterminalide kasutamise, naftavarguste ja kütuste hoiustamisega meresõiduks kõlbmatutel tankeritel. Nigeeria naftatootmine langes tänavu septembris mitme aastakümne madalaimale tasemele, jäädes alla 1,2 miljoni barreli päevas, mida on poole vähem kui 2020. aasta alguses. Valitsus süüdistab naftatootmise vähenemises lokkavat toornafta vargust otse torujuhtmetest Nigeri jõe delta piirkonnas.
Juba novembrikuus peaks Nigerian Upstream Petroleum Regulatory Commissioni (NUPRC) juhi Gbenga Komolafe info kohaselt tulema pakkumisele seitse Lagose lähedal asuvat merealust maardlat, mis asuvad sügavustel 1,2 kuni 3,1 kilomeetrit.
Varasematel aastatel on välisfirmade, peamiselt Shell ja TotalEnergies, kontrolli all olevate süvamere naftapuurtornide toodang moodustanud ligikaudu 35 protsenti Nigeeria naftatootmisest. Kuna riigi maismaal asuv naftatööstus kannatab varguste ja kuritarvituste all, on Nigeri deltas asuvaid naftapuurimiskohti järjest suletud ning avameretootmise osakaal on suurenenud.
Oktoobris kuulutas NUPRC välja oksjoni naftatootmisel üle jääva maagaasi kogumiseks ja müügiks. Nigeeriale kuuluvad Aafrika suurimad gaasivarud, kuid naftapuurimisel kasutatava tehnoloogia algelisuse tõttu ei ole vallanduvat gaasi seni kasutusele võetud, vaid see on kas niisama põletatud või pumbatud tagasi tühjaks jäänud naftamaardlatesse.