/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/10/31/14930759t1hc852.jpg)
Luminor panga andmetel on kiire hinnatõus Eestis ning suur palgakasv Leedus loonud olukorra, kus esimest korda taasiseseisvunud riikide ajaloos on Eesti ja Leedu reaalpalk ühesugune.
Esimest korda jõudis Leedu reaalpalk Eesti omale järele
Eestis oli keskmine palk teises kvartalis ligi 1700 eurot ning Leedus peaaegu 1400 eurot. Kuigi nominaalpalkades on jätkuvalt erinevus, siis sama võib paraku öelda ka hinnataseme kohta, mis on Eestis 22 protsenti kõrgem kui Leedus.
Kui need kaks asja kokku panna ehk võrrelda nominaalpalku hinnatasemega, tekib võimalus kõrvutada kahe riigi reaalpalka. Sellest on näha, et mõlemas riigis on ostujõud jõudnud samale tasemele.
«Viimase aasta jooksul on Eestis olnud nii suurem hinnatõus kui ka väiksem palgakasv kui Leedus. Teise kvartali aastane palgakasv oli meil 10 protsenti, kuid Leedus pea 14 protsenti. Samal ajal kasvasid hinnad Eestis umbes 2 protsendipunkti rohkem kui Leedus. Seetõttu on Leedu inimeste ostujõud meile järele jõudnud,» selgitas Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Leedus oli ka koroonast tingitud majanduskriis väiksem. Leedu majandus jäi 2020. aastal nulli, kuid Eesti pea 3 protsendiga miinusesse.
Eestis on kiire hinnatõusu tõttu reaalpalk viimase aastaga märgatavalt vähenenud ning oleme jõudnud ostujõuga tagasi 2018. aasta lõppu. Leedu reaalpalk on samas 2020. aasta tasemel ja seda hoiab paremas seisus kiire palgakasv. Samas on palga konkurentsivõime teiste riikidega ka seal vähenemas ja mured sarnased. «Näiteks viiakse sealt IT-alaseid töökohti üle Poola, sest palgakasv pole ettevõtete jaoks enam vastuvõetav,» rääkis Uusküla.
Hinnatõus pidurdub
Hinnad ja palgad kasvavad Uusküla sõnul nii Eestis kui ka Leedus aasta jooksul samas tempos. Tänavune palgakasv jääb 10 protsendi juurde ja järgmisel aastal võib see tulla veidi suurem. Hinnatõus küll pidurdub, kuid hinnatase on sellegipoolest kõrgem kui tänavu.
Leedu seadusandliku muudatuse tõttu kajastatakse statistikas Leedu keskmist palka alates 2019. aasta algusest teisiti kui Eestis. Sealse keskmise avaldatud palga sees on Eesti maksukonteksti mõttes ka sotsiaalmaks.