Eksperdid: Venemaa viljaleppest taganemisel on katastroofilised tagajärjed

Inspektor Türgis viljalaeva lasti kontrollimas. Foto: YASIN AKGUL/Scanpix

Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus väljuda Ukraina viljaleppest takistab miljonite tonnide teravilja väljavedu ja toob kaasa uue hinnatõusu, mis tähendab katastroofilisi tagajärgi vaesematele riikidele, kirjutab Finacial Times (FT).

USA nimetas Moskva ÜRO vahendusel sõlmitud kokkuleppest taganemist ennekuulmatuks sammuks, mis võib kaasa tuua näljahäda. Kreml tõi oma otsuse põhjusena välja Ukraina rünnaku Krimmis Sevastopoli sadamas olnud sõjalaevade vastu.

Venemaa ootamatu taganemine leppest tuli halva üllatusena ka teraviljakauplejatele ja analüütikutele, kes küll kahtlesid, et tehingut pärast  novembri keskpaika pikendatakse, kuid ei oodanud selle nii äkilist lõpetamist.

«Näeme selle tulemusel märkimisväärset hindade tõusu,» prognoosis põllumajanduskonsultatsiooni firma SovEcon tegevdirektor Andrei Sizov, lisades, et Venemaa samm on tema jaoks «halvim stsenaarium».

ÜRO Maailma Toiduprogrammi peaökonomist Arif Husain ütles FT-le, et Ukraina vilja uued tarnehäired mõjutavad kümneid riike. «Heal ajal oleks see lihtsalt halb, kuid praeguses olukorras tuleb see asi võimalikult kiiresti lahendada,» ütles ta.

Suvel sõlmitud viljakokkuleppe alusel oli Moskva nõus tagama ohutu läbipääsu kaubalaevadele, mis veavad Musta mere sadamatest välja Ukraina päritolu vilja. Leppe eelduseks oli, et rahvusvahelised inspektortiimid kontrollivad laevade lastid Türgis  üle.

Türgi kaitseminister ütles täna, et peab lepingu päästmiseks läbirääkimisi oma Venemaa ja Ukraina kolleegidega.

Viljahindu jälgiv ettevõte Agricensus teatas pühapäeval Ukraina sadamates puhkenud paanikast, kuna rahvusvahelised laevade meeskonnad kardavad, et nad võivad Ukraina vetesse lõksu jääda.

«ÜRO vahendatud tehing tõi lootuskiire – nüüd on see lootus taas purunenud,» ütles Rahvusvaheline Päästekomitee Ida-Aafrika hädaolukordade direktor Shashwat Saraf, lisades, et kokkuleppe purunemine mõjutab eriti vaesemaid riike, nagu Jeemen ja Somaalia.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et viljakoridori peatamine 220 km kaugusel toimunud plahvatuste ettekäändel blokeerib otseselt kahe miljoni tonni teravilja ja 176 laeva liikumist, millest piisanuks üle seitsme miljoni inimese toitmiseks.

USA välisminister Antony Blinken sõnas, et lepe on seni võimaldanud eksportida 9 miljonit tonni toiduaineid ning alandanud ülemaailmseid hindu, mis tõusid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Blinken kutsus kõiki pooli üles säilitama seda «olulist elusid päästvat algatust».

ELi välisasjade juht Josep Borrell kutsus samuti Moskvat üles oma otsust muutma, öeldes, et see seab ohtu Putini sõja põhjustatud ülemaailmse toidukriisi lahendamiseks vajaliku teravilja ja väetiste peamise eksporditee.

Venemaa suursaadik USAs väitis aga otsust kaitstes, et «tõeliselt ennekuulmatu» samm oli USA suutmatus kritiseerida rünnakut Sevastopoli vastu.

Venemaa on lükanud tagasi ka süüdistused teraviljakriisi tekitamises ning teatanud, et on lähiajal valmis tarnima 500 000 tonni teravilja otse vaestele riikidele. Mõned analüütikud on seda pidanud Moskva katseks säilitada suhteid riikidega, kelle toiduvarusid nende tegevus tõsiselt on mõjutanud.