Maailma tehnoloogiagigantide varad kahanevad hirmuäratava hooga

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Copy
Meta asutaja Mark Zuckerberg on kandnud sel aastal suurimaid kahjusid.
Meta asutaja Mark Zuckerberg on kandnud sel aastal suurimaid kahjusid. Foto: ERIN SCOTT/Scanpix

Maailma 20 rikkaimat tehnoloogiamiljardäri on aktsiaturu järsu languse tõttu kaotanud tänavu kokku juba peaaegu pool triljonit dollarit, kirjutab Wall Street Journal.

Eriti suure hooga kahanesid paljude tehnoloogiamogulite varad sel nädalal, kui avalikuks said ettevõtete pettumust valmistanud kvartaliaruanded, mis õhutasid veelgi majanduslanguse kartusi. Bloombergi miljardäride indeksi järgi on tehnoloogiavaldkonnas aga kriis juba käes, sest sektori 20 jõukamat on aasta algusest alates kaotanud paberil 480 miljardit dollarit. Võrdlusena: see on täpselt 30 korda suurem summa, kui teenib Eesti riik järgmisel aastal tulusid.

Suurim rahaline krahh on tabanud tänavu Facebooki loojat Mark Zuckerbergi. Ainuüksi neljapäeval, kui tulid välja näoraamatu omanikfirma Meta tulemused, kaotas Zuckerberg paberil päevaga 11,2 miljardit dollarit. Kokku küündivad Meta tegevjuhi tänavused kahjud varade allahindlusest 87 miljardi dollarini, mis on kaks korda suurem summa tema allesjäänud varade hulgast, 37,7 miljardist dollarist. Maailma rikkaimate edetabelis paigutub Facebooki asutaja 28. kohale, aasta alguses oli Meta juht veel esikümnes.

Samas tunnevad kõrge inflatsiooni, tõusvate intressimäärade ja aeglustunud digitaalreklaami mõjusid ka teised tehnoloogiaettevõtted. Sestap on paljud suured tehnoloogiahiiud võtnud kulud teravdatud tähelepanu alla: uute töötajate hoogne värbamine on pandud pausile, osa on hakanud ka koondama. See pole aga päästnud ettevõtete aktsiaid langusest ning tehnoloogiamoguleid varade odavnemisest.

Pihta on saanud suur enamik

Nii maailma varakaim inimene Elon Musk kui ka varem seda trooni hoidnud Amazoni asutaja Jeff Bezos on kumbki paberil kaotanud tänavu 58 miljardi dollari jagu rikkust. Kui Muski varade väärtuseks hinnatakse praegu 212 miljardit dollarit, siis Bezose varad on pärast Amazoni aktsia reedest 7-protsendilist langust kahanenud 134 miljardile dollarile.

Amazoni aktsiat tabas eile suur langus, kuna Wall Street oli pettunud ettevõtte jooksva kvartali müügiprognoosis, mis jäi analüütikute ootustele alla, kirjutab WSJ.

Google'i emaettevõtte Alphabeti kaasasutajad Larry Page ja Sergey Brin, kes  kuuluvad ka maailma 10 rikkaima inimese hulka, on samuti pidanud silmitsi seisma enda  netoväärtuse märkimisväärse kahanemisega. Nii Page kui ka Brin on sel aastal kaotanud rohkem kui 40 miljardit dollarit, kusjuures ka neid tabas suur löök just sel nädalal, kui Alphabet teatas oma YouTube'i reklaamimüügi langusest mullusega võrreldes.

Kuigi enamik rikkamaid tehnoloogiaettevõtjaid on Ameerika ärimehed, on rikaste edetabelis tehnoloogiagigante ka väljastpoolt USAd. Üks selline on hiinlane Jack Ma, kes ehitas e-kaubanduse hiiglase Alibaba nullist üheks Hiina suurimaks äriimpeeriumiks. Tema on tänavu indeksi järgi kaotanud 9,3 miljardi dollari väärtuses vara, mis teeb tema netoväärtuseks 29,1 miljardit dollarit.

Ainus naine 20 rikkaima tehnikamoguli hulgas on MacKenzie Scott, kes tõusis tabelisse pärast lahutust Amazoni asutajast Jeff Bezosest. Tema netoväärtusest on sel aastal haihtunud enam kui 29 miljardit dollarit. Tõsi, selle kahanemise taga võivad olla osaliselt ka kopsakad annetused.

Kaks tehnoloogiaettevõtjat on suutnud aga keerulisest majandusolukorrast hoolimata enda jõukust suurendada. Üks nendest on TikToki omanikfirma ByteDance asutaja Zhang Yiming, kelle varandus on kasvanud 10,4 miljardi dollari võrra, 54,9 miljardile.

Teine eristuja on traadita andmeside seadmete tootja Ubiquiti asutaja ja NBA korvpalliklubi Memphis Grizzlies omanik Robert Pera, kelle varandus on kasvanud 1,3 miljardi dollari võrra, mis annab tema netoväärtuseks 14,7 miljardit dollarit, millega mahub napilt maailma 100 jõukama sekka.

Kuigi paberil on tehnoloogiaettevõtjate kaotused üüratud, tuleb silmas pidada, et nende kollektiivne varade väärtus kasvas Covid-19 pandeemia järel kahe aastaga kiiremini kui aastatel 1987–2010 kokku. Vähemalt nii väitis vaesuse vastu võitlev organisatsioon Oxfam International selle aasta alguses.

Tagasi üles