K, 8.02.2023

TTÜ lektor: kortermajade renoveerimistempot tuleb kiiresti tõsta

BNS
TTÜ lektor: kortermajade renoveerimistempot tuleb kiiresti tõsta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Kortermajade renoveerimine. Foto on illustreeriv.
Kortermajade renoveerimine. Foto on illustreeriv. Foto: Meelis Meilbaum (Virumaa Teataja)

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) liginullenergiahoonete uurimisrühma vanemlektori ning ehitusinseneri Simo Ilometsa sõnul on Eesti elamufond suhteliselt vana, renoveerimisvajadus suur ning lähikümnendil kasvavad renoveerimismahud oluliselt.

Ilomets märkis, et meie kortermajad on valdavalt ehitatud 1960. kuni 1990. aastatel ega vasta tänapäevastele energiatõhususe nõuetele. «Omandisuhetest ja ajaloolistest põhjustest tulenevalt on nende regulaarne hooldus ja remont olnud ebapiisav ning renoveerimine aina edasi lükkunud – seega on meil praegu hulk hooneid, mida oleks vaja terviklikult renoveerida juba lähiajal,» sõnas Ilomets SEB korraldatud seminaril.

Ehitusinseneri sõnul on kõige olulisem renoveerimisele läheneda terviklikult. «Väga tihti on nii, et võttes ette mingi töö, on vaja lahendada ka muud teemad. Näiteks kui me soojustame välisseinad, siis on enamasti vaja vahetada ka aknad, kui aga vahetame katust, siis võiks kohe lahendada ka katuse lisasoojustamise teema,» selgitas Ilomets.

«Ka panga poolelt näeme, et ühistud, kes renoveerimise peale mõtlevad, eelistavad pigem täisrenoveerimist, mille aluseks on eelkõige energiatõhusus, elukvaliteedi parandamine ja kinnisvara väärtuse tõstmine. Loomulikult on ka neid ühistuid, kes teevad väiksemaid plaane ja soovivad osaliselt likvideerida energiakadu või investeerida näiteks ainult päikesepaneelidesse või elektriauto laadimispunktidesse,» ütles SEB panga äriklientide kliendihaldur Dmitri Matin pressiteates.

Ilomets ütleb, et kindlasti on renoveerimine rahaline kulu, kuid pikemas perspektiivis muutuvad kulutused investeeringuks, mis omakorda aitavad kulusid, näiteks küttelt, kokku hoida.

Soojuskadu väheneb eksperdi sõnul üldjuhul üle 50 protsendi. «Energiasäästu potentsiaal on meie olemasolevatel hoonetel väga suur. Praeguste hindadega on keeruline hinnata renoveerimise tasuvust, kuid laias laastus jäävad tänu renoveerimisele kulud eluasemel samaks ehk lisandub küll laenu komponent, kuid väheneb küttekulu. Samas saab korda sisekliima, materjalide lagunemismehhanismid peatuvad ning kindlasti suureneb kinnisvara väärtus,» tõi Ilomets välja.

Veel soovitab Ilomets vaadata hoonet ja selle lähiümbrust tervikuna, proovides võimalusel luua lisandväärtust. «Näiteks korras trepikojad ja keldrid, laiemad klaasitud rõdud, uued üldkasutatavad ruumid, osadele 5-korruselistele hoonetele on võimalik lisada lift ning sõidukite parkimiskohtade nappus tuleks lahendada koos elektriauto laadimispunktide rajamiseks, lisaks rattamajad ja muu taoline,» loetles ekspert.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ehk endine Kredex on lubanud veel enne käesoleva aasta lõppu avada uue kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotlusvooru, taotletav toetus võimaldab osaliselt katta planeeritav renoveerimistööde maht ning ühistul tuleb lisaks leida projektile kaasfinantseerimine

Märksõnad
Tagasi üles