Kas aktsiaturgude uus tõusufaas on alanud?

Dividendiinvestor Märten Kress. Foto: Sille Annuk

Kuidas mõõta seda, kas langusfaas on end ammendanud ja eksisteerib potentsiaali hinnatõusuks? Erainvestor, blogi dividendinvestor.ee eestvedaja ja raamatupidamisfirma MagInvest üks asutajatest Märten Kress avaldab oma mõtted.

Kust otsida vihjeid?

Üks viis selleks, et aru saada, millises faasis aktsiaturg parasjagu olla võib, on vaadata erinevaid tehnilise analüüsi indikaatoreid. Abiks tulevad siin näiteks RSI (Relative Strength Index) ja MACD (Moving Average Convergence/Divergence). Hindamaks seda, kas langusfaas võib end ammendanud olla, tuleb vaadata seda, kuidas need indikaatorid suhestuvad aktsiahindadesse.

Analüüsides tänaseid hinnagraafikuid, näen seda, et õige mitme sektori puhul on meil päevase sagedusega graafikutel divergents ehk lahknevus. Hinnad on teinud madalamaid põhjasid, kuid RSI seda ei kinnita ja teeb hoopis kõrgemaid põhjasid.

Seda näeme nii tehnoloogiasektori kui kinnisvarasektori ETFide puhul, aga ekstra hästi finantssektori ETFi puhul. Ka kommunikatsioonisektori ETFi puhul ehk senise karuturu ühe nõrgima sektori puhul märkame sama.

Kui vaatame nädalase sagedusega S&P 500 hinnagraafikut, siis ka seal jääb silma analoogne lahknevus ehk divergents. See tähendab, et aktsiaindeksi väärtus tegi madalamaid põhjasid, kuid momentumindikaator RSI seda liikumist ei kinnitanud ja tegi kõrgemaid põhjasid. Teisisõnu viitab selline lahknevus potentsiaalile, et langushoog on oma jõu kaotanud.

USA aktsiaturg Foto: Märten Kress

Selleks, et algaks tõusufaas, peab esmalt peatuma langus

Hea küll. Indikaatorid indikaatoriteks. Selleks, et me saaksime hakata rääkima uuest pulliturust ehk tõusufaasist, peavad aktsiate hinnad lõpetama langemise.

Uurime, milline on seis USA aktsiaturul. Kui palju aktsiaid sealsetelt börsidelt teevad oma 52 nädala põhjasid? Samuti tasub uurida seda, kui palju aktsiaid arvuliselt teevad oma 52 nädala tippusid.

Seda statistikat uurides näeme, et arvuliselt tegi enamus aktsiaid oma 52 nädala põhja mai kuus. 48% kõigist USA aktsiatest ehk ca 4400 aktsiat tegid oma 52 nädala põhja mais. Reede 21. oktoobri seisuga tegid uusi 52 nädala põhjasid vaid 1645 aktsiat ehk 18% USA aktsiatest.

Uute 52 nädala tippude madalhetk oli juulis. Siis tegid kõigest 116 aktsiat ehk 1% USA aktsiatest oma viimase 52 nädala tipud. Reedese seisuga tegi oma 52 nädala tippe 357 USA börsidel noteeritud aktsiat ehk ligikaudu 4% aktsiatest.

Otsime veel vihjeid

52 nädala tipud ja põhjad on päris aeglane indikaator. 52 nädalat on ju terve aasta. Vaatame korraks pisut kiiremat indikaatorit – viimase 63 kauplemispäeva ehk viimase 3 kuu tippusid ja põhjasid.

Näeme, et S&P 500 indeksis olevate aktsiate arv, mis teevad oma viimase 3 kuu põhjasid, on praktiliselt kokku kuivanud. Ja seda vaatamata asjaolule, et S&P 500 indeks ise tegi alles 13. oktoobril oma selle aasta senise päevasisese põhja. Huvitav, kas pole?!

Seega indeks tervikuna langeb, kuid arvuliselt järjest vähem aktsiaid näitab nõrkust. Languse tegid ja seda vedasid suured klotsid ehk suured tehnoloogiaettevõtted.

Kuidas on lood viimase kolme kuu uute tippudega? Statistikat uurides näeme, et selliste aktsiate arv on tasapisi kasvama hakanud. Tõsi, veel liiga vähe, et hõigata välja uue pullituru algust, kuid see positiivne areng on selgelt silmaga näha.

Mida siis oodata?

Kunagi ei tea, kas selline statistika ja meie analüüsiks kasutatavad indikaatorid sel korral nii-öelda töötavad või mitte. See kõik on tõenäosuste mäng. Samas paistab, et tõenäosus lähikuude tugevuseks on suurem kui languseks.

Asi, mida me täna selgelt teame, on see, et nõrkuse tipphetk oli vähemalt USA börsi jaoks mais ja juulis. Mai oli see, kui arvuliselt kõige enam aktsiaid tegi oma 52 nädala põhjasid. Juuli oli see kuu, kui arvuliselt kõige vähem aktsiaid tegi oma 52 nädala tippusid. Sealt edasi on pilt läinud oluliselt paremaks.

Täna teame ka seda, et viimase aja langust on vedanud pigem need kõige suurema turuväärtusega firmad. Väikefirmad oktoobri keskpaigani kestnud langusest enam nõnda palju pihta ei saanud. Üha vähem väikefirmasid tegi siis oma lühiajalisi põhjasid.

Seega vaatamata kõigile riskidele, mida meedias ilmuvad pealkirjad meile ette söödavad, läheb vähemalt USA aktsiaturul tegelikult päris hästi. Eriti kui piilume nii-öelda kapoti alla ja uurime turu struktuuri kohta käivat statistikat.