Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruanne

(

cash-flow statement

) on finantsaruanne, mille eesmärk on anda infot ettevõtte finantsseisukorra muutustest, kajastades ettevõtte rahaallikaid, nende kasutamist ja rahajäägi muutusi aruandeperioodi jooksul. Ettevõtte rahajäägi muutumist vaadeldakse rahavooaruandes kolme erineva tegevuse – äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse lõikes.

Rahavoogude aruanne võimaldab anda ettevõtte kohta mitmeid olulisi hinnanguid, mis on vajalikud nii ettevõttevälistele kui ka -sisestele huvigruppidele. Näiteks saavad investorid ja laenuandjad kasutada rahavoogude aruannet, et hinnata ettevõtte investeeringute mahtusid, raha genereerimise võimet, finantseerimisel kaasatud laenude suurust ja nende mõju tulevikus, aga ka võlakohustuste, intresside ja dividendide tasumise võimet. Seega võib rahavoogude aruande põhjal vaadelda rahaliste vahendite üldise juhtimise otstarbekust ettevõttes. Ettevõtte juhtkond saab rahavoogude aruannet kasutada hindamaks äritegevusest laekuva raha piisavust, investeerimis- ja finantseerimisotsuste tõhusust.

Näiteks saavad investorid ja laenuandjad kasutada rahavoogude aruannet, et hinnata ettevõtte investeeringute mahtusid, raha genereerimise võimet, finantseerimisel kaasatud laenude suurust ja nende mõju tulevikus, aga ka võlakohustuste, intresside ja dividendide tasumise võimet.

Rahavoogude aruanne on

kohustuslik

aruanne, mis kuulub raamatupidamisaasta aruande põhiaruannete hulka. Selle põhimõtteline ülesehitus on määratletud raamatupidamise seaduses, mida omakorda täpsustab raamatupidamise toimkonna juhend nr 2. Selle järgi hõlmab rahavoogude aruanne kolme põhilist osa – rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. Need kolm tegevust on võimalik määratleda kõikides ettevõtetes sõltumata nende tegevusalast või juriidilisest vormist.

Ettevõtte

äritegevuse

rahavoogude alla kuulub igapäevaste majandustehingutega seotud raha liikumine. Siin kajastub ettevõtte põhitegevusega genereeritud raha hulk, hõlmates näiteks toodete tootmist, müümist, teenuste osutamist ning muid tegevusi. Rahavoogude kujunemisel arvestatakse vaid niisuguseid tehinguid ja operatsioone, millega kaasnevad tulude puhul laekumised ja kulude puhul väljaminekud. Äritegevuse rahavood esitatakse rahavooaruandes kas otsemeetodil või kaudsel meetodil. Otsemeetodi puhul on näha brutosummadena äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete erinevad kategooriad. Kaudse meetodi puhul korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit mitterahaliste tehingute mõjuga (näiteks põhivarade kulumiga) ning äritegevusega seotud varade ja kohustuste jääkide muutustega.

Investeerimistegevuseks

loetakse põhivarade ning muude investeeringute soetamist ja võõrandamist. Siia alla ei kuulu need investeeringud, mis on seotud raha ekvivalentidega ehk lühiajalised (kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringud, millel puudub risk, et nende turuväärtus oluliselt muutuks, ning mida on võimalik konverteerida raha vastu. Investeerimistegevuse rahavood kajastavad aruandeperioodil tehtud investeeringuid või nendest loobumist (näiteks põhivara müüki). Investeerimise rahavood võimaldavad määrata tehtud väljaminekute piisavust, tekitamaks vajalikke tulusid ja rahavooge tulevikus. Investeeringutest tulenevad rahavood esitatakse brutosummadena (laekumised ja väljamaksed eraldi).

Finantseerimistegevus

hõlmab majandustehinguid, mille tulemusena toimuvad muutused ettevõtte omakapitalis ning laenude suuruses ja koosseisus. Finantseerimistegevuse rahavood kajastavad aruandeperioodil toimunud vastavaid raha liikumisi, näiteks laenude saamist või tagasimaksmist. Rahavood finantseerimistegevusest võimaldavad ennustada ettevõtte rahastajate ootusi tuleviku rahavoogude suhtes. Finantseerimistegevuse rahavood esitatakse analoogselt investeerimistegevusega brutorahavoogudena.

Rahavoogude aruandes peab nende kolme tegevusega seotud rahaliste liikumiste kokkuvõte võrduma raha ja raha ekvivalentide jäägi muutusega aruandeaastal ehk bilansis kajastuva rahajäägi alg- ja lõppseisu vahena. Rahajäägi muutus on positiivne ehk ettevõte on aruandeparioodil suurendanud rahalist seisu juhul, kui raha laekumised ületavad ettevõttest väljamakstud summasid. Vastupidisel juhul on rahajäägi muutus negatiivne ehk ettevõttel on aruandeperioodil jäänud raha vähemaks. Ettevõtte rahalist seisu on võimalik jälgida küll ka ettevõtte bilansis varade poolel kajastuvate raha ja raha ekvivalentide all. Kuid rahavoogude aruande eeliseks on see, et see iseloomustab rahajäägi muutuse mõjusid, näidates konkreetselt raha saamise allikaid ja selle kasutamist detailselt äritegevuse, investeerimise ja finantseerimise lõikes.

Ettevõtte raamatupidamise põhiaruannete hulka kuuluvad bilanss ja kasumiaruanne on olemuselt tekkepõhised aruanded, mille koostamisel lähtutakse teatud hindamismeetoditest ja eeldustest. Rahavoogude aruanne on erinevalt bilansist ja kasumiaruandest kassapõhine ega kajasta tekkepõhise arvestusest tingitud eripära, väljendades selgelt raha liikumist ja kasutamist. Ettevõtte kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid, nende vahet kasumit või kahjumit majandustehingute tekke alusel, kuid selles puudub otseselt ettevõtte rahalisi tehinguid puudutav informatsioon. Seevastu rahavoogude aruanne kajastab just rahaliste vahendite liikumist perioodi jooksul laekumiste ja väljamaksetena.

Rahavoogude aruanne aitab veel lisaks selgitada, miks ettevõtte kasumiaruandes toodud puhaskasum/kahjum erineb ettevõtte rahaliste vahendite muutusest. Lihtsustatult võib öelda, et rahavoogude aruanne aitab leida vastuseid küsimusele, miks puhaskasum ei võrdu otseselt juurde tulnud rahasummaga või miks on ettevõttel olemas puhaskasum, kuid raha on jäänud hoopis vähemaks. Rahavoogude aruanne aitab analüüsida muu hulgas ettevõtte pankrotti mineku tõenäosust ning hinnata kasumi kvaliteeti ehk ettevõtte aktsiate väärtuse üle- või alahindamist. Rahavoogude aruanne on seetõttu oluline täiendus kasumiaruandele, peegeldades ettevõtte reaalset raha liikumist aruandeperioodil.

Rahavoogude aruande peamiseks puuduseks peetakse liiga kitsa ülevaate andmist ettevõtte majandustegevusest, kajastades ainult rahajääki mõjutanud tehinguid. Kajastamata jäävad nende tehingute mõjud, mis toimusid eelnevatel perioodidel (näiteks pikaajalised laenukohustused) või leiavad aset tulevikus (ostjatelt laekumised), kuigi need avaldavad mõju ka vaadeldava perioodi majandustulemustele. Need tehingud kajastuvad ettevõtte bilansis või kasumiaruandes, mistõttu on igati mõistlik ettevõtte finantsseisundi ja tegevuse analüüsimisel kasutada kõiki kolme finantsaruannet, kuna need täiustavad üksteist.