Tööandjad on valitsuses pettunud: riigi antud lubadused jäävad täitmata

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Foto: Tairo Lutter

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit pöördusid nördimusega valitsuse poole, sest ettevõtjate usaldus valitsuse suhtes on langemas, kuna riigi antud lubadused jäävad sageli täitmata või osutuvad näilikeks.

Ettevõtjatele valmistab muret, et hiljuti on esinenud juhtumeid, kus valitsus ja erinevad avaliku sektori organisatsioonid ei ole ettevõtjate suhtes käitunud hea usu põhimõtte kohaselt. Sellisteks juhtumiteks on näiteks riigipoolsete hangete hinnamuudatuste tegemata jätmine erakordse inflatsiooni tingimustes ning ka LNG-kai rajamisega seonduv.

Sellise käitumise tulemusena on ettevõtjaskonnas levimas arusaam, et riigi antud lubadused jäävad täitmata ning see vähendab ettevõtjate usaldust riigi suhtes.

«Miks peaks ettevõtja võtma omale riski teha koostööd partneriga, kes tellides pikaajalisi ning suuremahulisi töid või teenuseid, keeldub riske erakorralises olukorras jagamast?» Mait Palts

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas, et ettenägematult kõrges hinnatõusu situatsioonis on riik justkui võtnud seisukoha, et kõik erakorralised kulud peab katma ettevõtja. Seda hoolimata sellest, et seadus võimaldab ettevõtjatele vastu tulla ning kõik justkui mõistavad ka selle vajadust, kuid reaalsete tegudeni ei jõuta. «Selle peale tekib küsimus, miks peaks ettevõtja võtma riski teha koostööd partneriga, kes tellides pikaajalisi ning suuremahulisi töid või teenuseid, keeldub riske erakorralises olukorras jagamast?» ning lisas, et küsimus ei ole ettevõtjate kasumis, vaid selles, et tööd saaksid tehtud ning ettevõtetel oleks võimalus ellu jääda.

Paradoksaalsel kombel on olukorra mõistmist täna erasektoris oluliselt rohkem, sest mõlemad pooled mõistavad olukorra tõsidust ja soovivad lahenduseni jõuda, kahjuks avaliku sektori kohta seda enamasti öelda ei saa.

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas juhtis tähelepanu, et ettevõtjate energia kulub praegu mitmele kriisile korraga. «Sügise-talve suhtes valitseb ebakindlus, valmistutakse majanduse jahtumiseks ja osas sektorites ka kriisiks,» selgitas Aas. «Sellistes tingimustes on eriti oluline stabiilsus, sõlmitud kokkulepete pidamine ning ise uusi kriise mitte juurde tekitada.» Kiire hinnatõus lööb valusalt ka näiteks ühistransporti korraldavaid ettevõtteid, kes riigilt kui partnerilt samuti usaldusväärset ning mõistlikku käitumist ootavad.

Organisatsioonid toovad pöördumises välja, et riigi pahauskse käitumise tulemusena hangetes võib tekkida olukord, kus ettevõtjate hinnatõusu ettepanekuga mittenõustumise tulemusel öeldakse olemasolevad hankelepingud üles ning uued lepingud on oluliselt kallimad, kui näiteks ka vanade lepingute muutmine. Samuti kaasneb oht, et osa ettevõtjaid läheb pankrotti ning teatud sektorites väheneb konkurents, mis omakorda avaldab riigi jaoks negatiivset mõju seoses tulevaste hankelepingute hindadega.

Teise näitena, kus riik ei ole organisatsioonide hinnangul käitunud hea usu põhimõtte kohaselt, on LNG-kai rajamisega seonduv. Selle lõpplahendusega on kahanenud eraettevõtete usaldus riigi suhtes, kuid lisaks on ohus ka Eesti energiajulgeolek laiemalt.