Neljapäevane töönädal: kas õnnestumine või läbikukkumine?

Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli. Foto: Elisa/ Kristjan Madalvee

Elisa on aastaid katsetanud erinevates üksustes neljapäevaseid töönädalaid. Nüüd tegid nad kokkuvõtte sellesuvise suurprojekti õnnestumistest ja kitsaskohtadest.  

Sel suvel võttis Elisa enam kui 200-liikmeline tehnoloogiaüksus pilootprojektina käiku nelja päeva pikkuse töönädala, mille eesmärk oli testida, kas tavapärase tööajaga samaväärsed tulemused on võimalik saavutada ka juhul, kui töönädalas on üks päev vähem.

Üksuse juhi Toomas Polli sõnul võib pilootprojekti lugeda õnnestunuks – enamik töötajatest sai suvel suure osa reedetest vabaks võtta, kõik meeskondadele seatud ülesanded said ka vähema tööajaga edukalt täidetud.

Tagasiside pea täielikult positiivne

Polli märkis, et ligi 86 protsenti pilootprojektis osalenud töötajatest märkis, et nad suutsid kõik oma tööülesanded nelja päeva jooksul edukalt täita, kusjuures projekti edukust hinnati seitsme palli süsteemis keskmiselt hindega 6,57.

Keskmiselt võeti töötaja kohta suve jooksul vabaks 6,5 reedet ning töötajad, kes pidid tööülesannete tõttu rohkematel reedetel tööl viibima, märkisid, et ka need päevad olid koosolekute puudumise tõttu rahulikumad.

Polli lisas, et kuna pilootprojekti käigus oligi sihiks anda kontroll töötajate kätte ning võimaldada neil oma tööd kõige paremini korraldada, siis pakuvad head tulemused ja kriitiliste ülesannete edukas täitmine ka väiksemas koosseisus julgust sarnaseid projekte tulevikus korrata.

Mida saaks paremini teha?

«On näha, et inimesed otsisid lühema töönädala käigus viise, kuidas oma tööd tõhusamaks muuta. Näiteks muutusid lühemaks koosolekud, inimesed olid rohkem keskendunud ja produktiivsemad ning kõik teadsid arvestada, et reedel on IT-inimesi raskem leida, seega lahendati teemad ära enne, kui kuskil jõudis tulekahju puhkeda,» rääkis Polli.

Siiski märkis Polli, et nelja päeva pikkuse töönädala juures on ka mured, mille lahendamise kallal tuleb töötada. «On paratamatu, et aeg-ajalt kerkivad üles ülikriitilised teemad, millega tuleb äkitselt tegeleda – vahet pole, kas on teisipäev või reede. Niisamuti võivad suvisel ajal osutuda probleemiks puhkused, mis tähendab, et võib olla raske leida asendajaid,» rääkis ta.

Polli rõhutas ka seda, et paindlik tööaeg või ükski muu hüve ei saa asendada meeldivat töökeskkonda ega töötajaid võimustavat juhtimisstiili. «Paindlikku tööaega peaks vaatlema kui midagi, mis on kõigele muule hea lisa. See aitab töötajate motivatsiooni tõsta, kuid selle kõrval ei saa tähelepanuta jätta töö huvitavaks muutmist, head kultuuri, toetavat juhtimisstiili ning piisavaid väljakutseid. Kui baasasjad jäävad puudu, ei suuda paindlikkus oma eesmärke täita,» selgitas ta.

Töötajatele meeldib uudsete lahenduste katsetamine

Elisa tehnoloogiaüksus kavatseb ka edaspidi jätkata suviste nelja päeva pikkuste töönädalatega, kuid Polli sõnul alaliselt lühendatud töönädalat veel praegu plaanis ei ole – mis ei tähenda, et nad muid uudseid lähenemisi ei katsetaks.

«Kuigi näeme selgelt, et lühem töönädal inimestele meeldib, siis peame endalt küsima, kas äkki pakuks mõni muu uudne lähenemine veelgi rohkem vabadust ning tagaks veelgi paremad tulemused,» selgitas Polli.

Nelja päeva pikkuse töönädala kõrval üritavad nad eksperimenteerida veel muude lähenemistega. «Kuna tagasiside on olnud positiivne ja tiimiliikmed on märkinud, et uudsete lahenduste proovimine on igati tervitatav, siis annab see julgust katsetada järjest suuremaid ja järjest huvitavamaid lähenemisi,» sõnas Polli.