Üha rohkem Vene kodanikke jääb e-residentsusest ilma

E-residentsuse programmi juht Lauri Haav väidab, et e-residendist välismaalane on julgeoleku mõttes turvalisem kui mitte-e-resi­dendist välismaalane, sest e-residendi tegevusest jääb alati maha selge jälg. Foto: Fotod: Laura Nestor

Kui Eesti otsustas kaks ja pool nädalat pärast Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu mitte anda enam e-residentsust Venemaa ja Valgevene kodanikele, oli e-residentide kogukonnas Lääne-Euroopas ja kaugemalgi palju neid, kes väljendasid arvamust, et selline samm on ülereageerimine.

Eesti otsuse kritiseerijad küsisid, kas see tähendab sekkumist poliitikasse, sest e-residentsuse programm peaks ikkagi olema poliitikaülene, edendama rahvusvahelist äritegevust ja digitaalset maailmakorraldust.

Vähe sellest, et nüüd, kui sõda Ukrainas on käinud kaheksa kuud, jätkab Eesti kevadistest protestihäältest hoolimata oma valitud joont, on riik hakanud varasemast veelgi põhjalikumalt läbi vaatama ka Venemaa ja Valgevene kodanike e-residentsuse uuendamise taotlusi, mis on kaasa toonud selle, et rohkem kui pooled korduvtaotlejatest on e-residentsusest ilma jäänud.