Emotsionaalne andekus ehk tundetarkus

Juba aastasadu on teadlased uurinud aju ehitust ja mõistuse toimimist ning süda ja tunded on jäetud peamiselt poeetidele ja kirjanikele. Samas ei ole kognitiivne (cognitive), tunnetuslik teooria suutnud seletada seda, miks klassi teraseim ja targim laps ei saa elus alati kõige rikkamaks ning miks meile meeldib mõni inimene esimesest silmapilgust rohkem ja miks me ei usalda teist, kuidas mõni inimene sobib juhiks paremini kui teised jne.

On täheldatud, et inimesel võib olla geniaalsusele vastav intelligentsusnäitaja (IQ), kuid sellegipoolest võib tal puududa oskus seltskonnas vestlust alustada, ja võime mõelda raudse loogikaga ei tähenda veel, et suudetakse oma elus olulisi suhteid hoida. Tänapäeval oleme üha enam hakanud mõistma, et meie tegevust ja käitumist ei juhi niivõrd kaine mõistus, vaid pigem tunded. Ka äritegevuses on hakatud nägema vajadust mõjutada inimest emotsionaalselt ja arvestada tema tunnetega. See, mida me täna müüme ja ostame, ei ole mitte konkreetsed kaubad ja teenused, vaid suhted ning positiivsed emotsioonid.

Emotsionaalseks andekuseks ehk emotsionaalseks intelligentsuseks (EQ) peetakse omaduste kogumit, mis on seotud elu emotsionaalse küljega, see on võime tajuda ja juhtida omaenda ja teiste emotsioone, võime arvestada oma emotsioone ja efektiivselt korraldada suhteid teistega.

Emotsionaalse andekuse teooriaid on mitu, teadlased on lähenenud küsimusele erinevalt, kuid põhiväited on jäänud samaks. Emotsionaalne andekus tähendab enda ja teiste emotsioonide märkamist, tunnete teadvustamist ning nende juhtimist. Võib öelda, et emotsionaalselt andekas inimene käitub viisil, mis jätab mulje, nagu juhiks teda mõistus, mitte tunded.

Teooria juured peituvad mõistes „sotsiaalne intelligentsus – kui oskus arukalt suhelda” (Thorndike 1920). 1983. a leidis Harvardi psühholoog Howard Gardner, et peale suhtlemisoskuse on olulised ka eneseteadlikkus ja toimetulek oma sisemaailmaga, 1990. a lõid John Mayer, Peter Salovey laiahaardelise emotsionaalse andekuse mudeli, mis sisaldas võimet ära tunda emotsioonide tähendusi ning nendele tuginedes mõelda ja probleeme lahendada. Iisraeli psühholoogi Reuven Bar-Oni järgi tähendab emotsionaalne intelligentsus võimet mõista ennast ja teisi ning suhtumist muudesse inimestesse ja ümbritsevasse maailma ning emotsionaalse intelligentsuse oskused on taktikalised omadused, mida võib märkimisväärselt mõjutada nii üksikisiku kui ka rühma tasandil.

Laiema tuntuse osaliseks sai emotsionaalse andekuse teooria tänu Daniel Golemanile, kes 1995. a avaldas raamatu \'”Emotsionaalne intelligentsus” (Emotional Intelligence), mis sai paljudes riikides enimmüüdud raamatuks ning tema 1998.a Harvard Business Reviews avaldatud artikkel kogus suurema lugejaskonna kui ajakirjas ükski 40 aasta jooksul varem avaldatud artikkel. Räägitakse isegi, et pärast selle artikli lugemist oli suurkorporatsiooni Johnson & Johnsoni tegevjuht saatnud enam kui 400 artikli koopiat ettevõtte tippjuhtidele üle kogu maailma.

Tänaseni pole teooria minetanud oma tähtsust korporatiivses maailmas. Ulatuslikud uurimustööd näitavad, et emotsionaalne intelligentsus (EQ) koos üldise intelligentsusega (IQ) annab parema hinnangu üksikisiku võimalustele tööl õnnestuda. Pidevalt avaldatakse uusi uuringuid, kus emotsionaalset andekust käsitletakse olulise komponendina juhtimises, meeskonnatöös, turunduses jne.

Emotsionaalse andekuse teooria väidab, et inimese käitumise käivitajaks on tunne, mis tekib inimeses reaktsioonina välise maailma ärritusele. EQ sisaldab suutlikkust märgata emotsioone, teadvustada nendega seotud tundeid ja aru saada informatsioonist, mida tunded endas kannavad, ning juhtida tundeid. Emotsionaalne andekus on võime ära tunda, milline tunne meis tekib, ja oskus oma tundeid reguleerida. Ainult mõistes ja analüüsides oma tundemaailma, saame oma käitumist juhtida.

Daniel Goleman eristab viit emotsionaalse andekuse osa. Need on:

• Oma emotsioonide teadvustamine – eneseteadvus on emotsionaalse intelligentsuse nurgakivi 
• Emotsioonide juhtimine – oskus käia tunnetega ümber selliselt, et nad oleksid asjakohased, põhineb eneseteadvusel 
• Enesemotivatsioon – enda motiveerimisel ning loovuse puhul on oluline mobiliseerida emotsioonid eesmärkide teenistusse 
• Emotsioonide äratundmine teistes – empaatia (võime mõista teiste hingeelu) on üks põhilisi suhtlemisoskusi 
• Suhtekorraldus – suhete korraldamise kunst on suures osas oskus teiste emotsioonidega toime tulla

Nimetatud dimensioonid väljenduvad emotsionaalsete kompetentside kaudu. Emotsionaalne kompetents on õpitud oskus, mis põhineb emotsionaalsel intelligentsil ning realiseerub silmapaistvas töösoorituses. Kompetentsid on oma potentsiaali tõlkimine tööalase võimekuse keelde. Näiteks olla hea klienditeenindaja tähendab emotsionaalset kompetentsi, mis baseerub empaatial. Emotsionaalsed kompetentsid jagunevad personaalseteks ja sotsiaalseteks kompetentsideks. Personaalsed kompetentsid määravad, kuidas me juhime iseennast, see tähendab enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni. Nendeks kompetentsideks on näiteks sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel. Sotsiaalset kompetentsust näitab aga näiteks inimese empaatiavõime.

Sotsiaalsed oskused on oskused, mis aitavad teiste inimestega edukamalt suhelda. Vajakajäämised selles valdkonnas viivad saamatusele seltsielus või korduvate suhtlemiskatastroofideni ja just nende oskuste puudumine võib isegi intellektuaalselt kõige võimekamatele tuua kaasa äpardumisi suhtlemisel. Need sotsiaalsed võimed võimaldavad juhtida kellegagi kohtumise käiku, mobiliseerida ja inspireerida, sundida ja mõjutada või rahustada teisi.

Inimesed, kellel on sotsiaalsed oskused olemas, suudavad oskuslikult suhelda teistega, pannes kergesti tähele teise poole reaktsioone ja tundeid; suudavad juhtida ja organiseerida ning lahendada konflikte ja on sündinud juhid – inimesed, kes on võimelised väljendama väljaütlemata kollektiivseid tundeid ning neid sõnastama selliselt, et kogu meeskond liiguks ühise eesmärgi poole.

Juhtimine ei kujuta endast domineerimist, vaid oskust veenda teisi inimesi ühise eesmärgi nimel tegutsema, kuid seda ei juhtu, kui ei ole meeskonnatööd, avatud suhtlemist, koostööd ja üksteise ärakuulamist. On kindlaks tehtud, et mõnel juhil võib olla maailma parim koolitus, terav mõistus ja analüütiline mõtlemine, võime genereerida hulgaliselt häid ideid, kuid millegipärast ei saa temast siiski suurepärast liidrit.

Aastate jooksul on Goleman (1998) koos oma kolleegidega uurinud erinevaid juhtimise kompetentse, jagades need kolme kategooriasse: nn puhtalt tehnilised võimed, sh finantsarvestus ja oskus koostada äriplaani; tunnetuslikud võimed, mis sisaldavad tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta, näiteks analüütiline mõtlemine; ning võimed, mis näitavad emotsionaalset andekust, nagu võime töötada koos teistega ja muudatuste juhtimise efektiivsus.

Uurimistöö tulemusena tegid nad kindlaks, et üldine intelligentsus (IQ) on oluline heade tulemuste saavutamiseks, tunnetuslikud võimed nagu näiteks „suure-pildi nägemise oskus” ja visioon on väga tähtsad. Kuid võrreldes tehnilisi võimeid (IQ) ja emotsionaalset andekust (EQ) selgus, et EQ tähtsus oli ligi kaks korda suurem suurepäraste tulemuste saavutamiseks töös kõikidel tasanditel, kusjuures kõrgematel juhtimistasanditel muutus EQ osatähtsus järjest olulisemaks.

Olulise erinevuse keskpäraste ja väga heade juhtide vahel määrasid ära emotsionaalsed kompetentsid. Staaride emotsionaalsete kompetentside näitajad olid märkimisväärselt tugevamad, nende seas olid sellised kompetentsid nagu mõjutamine, meeskonna juhtimine, organisatsiooniteadlikkus, enesekindlus ja saavutusvajadus. Keskmiselt ligi 90% nende edust juhina oli omistatav emotsionaalsele intelligentsusele. Kinnitust leidis ka väide, et ettevõtte tulemuslikkuse määravad väga suures osas ära nende juhtide emotsionaalse andekuse oskused.

Golemani rusikareegel ütleb, et tipptasemel tegutsemiseks mistahes tööalal on emotsionaalne intelligentsus vähemalt kaks korda nii tähtis kui puhtalt teadmuslikud võimed. Kõrgemal tasandil – juhtivatel ametikohtadel – määrab emotsionaalne intelligentsus ära peaaegu kogu edu ja eelise.