Järsk intressitõus: Euroopa Keskpank tõstis inflatsiooni ohjamiseks intressimäärasid 0,75 protsendipunkti võrra

Laenuintresside liikumine sõltub suuresti sellest, mida võtab ette Euroopa Keskpank. Pildil Euroopa Keskpanga peakorter Eurotower Frankfurdis. Foto: Hannah Maher / Euroopa Keskpank

Euroopa Keskpank (EKP) analüütikuid ei üllatanud ning tõstis tänasel rahapoliitikat otsustanud istungil baasintressimäärasid 75 baaspunkti võrra. Seejuures hoiustamise püsivõimaluse intressimäär koguni kahekordistus.

Keskpanga nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 75 baaspunkti võrra. Pressiteates märkis EKP, et kolmanda järjestikuse ulatusliku baasintressimäärade tõstmisega on nõukogu teinud märgatavaid edusamme rahapoliitika toetavast kursist eemaldumisel.

Nõukogu otsustas kehtestada alates 2. novembrist 2022 põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 1,50%.

«EKP nõukogu otsustas täna baasintressimäärasid tõsta ja teeb seda eeldatavalt veelgi, et inflatsioon naaseks aegsasti EKP poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde,» teatas keskpank. «Edasiste intressimääraotsuste tegemisel toetub nõukogu inflatsiooni ja majanduse arengule ja teeb otsuseid igal istungil lähtuvalt olukorrast.»

Inflatsioon on endiselt liiga kiire ja jääb seatud eesmärgist hoogsamaks pikema aja jooksul. Septembris oli euroala inflatsioon 9,9%. Viimastel kuudel on hinnasurvet laiendanud ja inflatsiooni kiirendanud järsult kerkivad energia- ja toiduainehinnad, pakkumispoolsed kitsaskohad ning nõudluse pandeemiajärgne taastumine. EKP nõukogu rahapoliitika eesmärk on vähendada toetust nõudlusele ja pakkuda kaitset inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu vastu.

EKP nõukogu otsustas samuti muuta kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) tingimusi. Pandeemia akuutses etapis aitas see instrument oluliselt ohjeldada hinnastabiilsust ohustavaid langusriske. Inflatsiooni praeguse ootamatu ja erakordse hoogustumise tingimustes tuleb instrumendis teha kohandusi, et tagada järjepidevus rahapoliitika normaliseerimise laiema protsessiga ja tugevdada baasintressimäärade tõusu mõju ülekandumist pangalaenutingimustele. Seetõttu otsustas EKP nõukogu alates 23. novembrist 2022 muuta TLTRO-III operatsioonide intressimäärasid ja pakkuda pankadele täiendavaid kuupäevi vabatahtlikeks ennetähtaegseteks tagasimakseteks.

Ühtlasi otsustas EKP nõukogu kehtestada krediidiasutuste poolt eurosüsteemis hoitavatelt kohustuslikelt reservidelt makstavaks intressimääraks hoiustamise püsivõimaluse intressimäära, et viia kohustusliku reservi tasustamispõhimõtted paremini kooskõlla rahaturgudel valitsevate tingimustega.

Swedbanki ökonomist Tõnu Mertsina ütles teisipäeval panga majandusprognoosi tutvustades, et Euroopa Keskpank (EKP) jätkab lähiajal intressimäärade kiiret tõstmist. «Meie hinnangul kergitab keskpank veel sel aastal intressimäärasid kokku 125 baaspunkti ja järgmise aasta veebruari ja märtsi kohtumistel kokku 50 baaspunkti,» lausus Mertsina.

Nii jõuab järgmise aasta kevadeks EKP hoiuse püsivõimaluse intressimäär 2,5 protsendini ja peamise refinantseerimistehingu intressimäär 3 protsendini. Aeglustuv inflatsioon ja nõrgenenud majandus peaksid siis rahapoliitika karmistamise peatama. Järgmise aasta lõpus ja ülejärgmise alguses peaks EKP oma intressimäärasid veidi langetama.

Samas on tema hinnangul oht, et rahapoliitika karmistamine Euroopas teeb majandusele rohkem halba kui head. «Kõrged intressimäärad mõjutavad reaalmajandust, samas, kui pakkumispiirangutest tingitud inflatsioonile on neil väike mõju. Valitsused võivad küll oma fiskaalpoliitikaga majandusraskuste korral appi tulla, kuid vigade tegemise võimalus on suur. Kui liiga ettevaatlik ja passiivne fiskaalpoliitika võib põhjustada suuremat majanduslangust, siis ülemäärane stimuleerimine võib muuta kõrge inflatsiooni püsivamaks.»