Praegu strukturaalselt uuenevad sektorid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laste taastusravi Pärnu Viikingis.
Laste taastusravi Pärnu Viikingis. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Millised võiksid olla Eestis huvitavad uuenevad ja arenevad sektorid, analüüsib Mait Raava.

Eesti seisukohast huvitavateks uuenevateks sektoriks võiksid olla põllumajandus ja toiduainetööstus, täpsemalt mahetoodetega seonduv. Seoses inimeste jõukuse kasvuga suureneb nõudlus mahetoodete järele. Seda võimendavad allergia levik, tervisteadlikkuse kasv ja loodusläheduse väärtustamine. Olles alles väljakujunemata sektor, on siin mitmeid kasvavaid nišiturge, milles Eesti napi maa- ja inimressursiga tegusid võib teha. Meil on põllumajanduses ja toiduainetööstuses pikaajaline kogemus ja teaduspotentsiaal. Miks ei võiks mõni Eesti mahetoote bränd saada kodus ja välisturgudel niisama hinnatuks ja tuntuks, nagu olid seda kunagi Eesti vorstid ja kartulid Venemaal? Mahetoodetest võiks saada tegelikult palju mastaapsem äri, kui seda oli oma ajal Hansapank.

Teine huvitav sektor oleks tervishoid, täpsemalt taastusravi. Inimeste eluiga pikeneb pidevalt, tervist väärtustatakse järjest rohkem, uute elamuste otsimine on trend. Ja nagu põllumajanduses ja toiduainetööstuses, on meditsiinis, ravikehakultuuris, turismis ja meelelahutuses (siin ka oluline) piisavalt teaduskompetentsi, millele innovatsiooni rajada. Taastusravi annaks omas nišis hästi brändida ja lähivälisturgudel, kui mitte kaugemalegi, tegusid teha.

Nii mahetoodetele kui ka taastusravile panustamise kasuks räägib see, et need ei ole liialt teadusmahukad. Meie teaduspotentsiaal on ju imeväike – see on fakt. Küllap on teisigi strukturaalselt uuenevaid sektoreid, mis on Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime

Panustada tuleb valdkonda, millel oleks väljavaade saada piisavalt mastaapseks, milles ettevõtted pakuksid tööhõivet kümnetele ja kümnetele tuhandetele inimestele.

seisukohast huvitavad, näiteks põlevkivi ja metsaga seonduv. Kuid mis peamine – panustada tuleb valdkonda, millel oleks väljavaade saada piisavalt mastaapseks, milles ettevõtted pakuksid tööhõivet kümnetele ja kümnetele tuhandetele inimestele. Vastasel juhul oleks see liiga väike äri ja maailmas läbilöögi võimalus poleks suurem loteriivõidu võimalusest.

Jõukad kliendid, peavoolu tooted ja tugev ärimudel

Strukturaalselt uuenevas majandusharus tegutsemine on Eesti ettevõtete rahvusvahelise läbiöögi esimeseks eelduseks. Lisaks, nagu Hansapanga kogemus seda kinnitab, on kriitilise tähtsusega panustada jõukatele kliendisegmentidele ja peavoolu toodetele. Hinnaeelisele panustamine on lootusetu, sest see eeldab mastaabiefekti, mida meil ei ole. Ja lisaks, mis on eriti tähtis, tegevus tuleb rajada nii tugevale ärimudelile, et see toodaks piisavalt palju raha välisturgudel kasvamiseks. Kuni need neli tingimust pole täidetud, ei maksa rahvusvahelisest läbimurdest unistada. Tõsi on see, et äris pole edu kellelegi garanteeritud ja et ka õnnel on siin oma koht, kuid arukas panustab sellele, milles edu saavutamisest tal ettekujutus on. Heldur Meerits ütles juba 20 aastat tagasi, et kui „pank hakkab tootma, muutub see tohutuks rahamasinaks. ... pangas on hea klient laenaja, sest tema toob pangale tulu.“1 Teised pankurid ei osanud sel ajal niimoodi üldse mõeldagi.

Ilma Nokiata ei saa

Eesti eduka riigi kuvandis on kahtlemata keskne koht Hansapanga varasemal edulool. Üht-teist on sellest veel alles. Kuid kui meil ei sünni uut „Hansapanka“, hääbub Eesti edu kuvand kiiresti. Ilma eduka riigi kuvandita on Eesti ettevõtetel välisturgudel üliraske, kui mitte võimatu läbi lüüa. President Lennart Meril oli tuline õigus, et Eesti peab leidma oma Nokia, mis suudaks teda laias maailmas esindada. Alustagem siis õigest valdkonnast ja loogem tugeva ärimudeliga ettevõte.

1 Soonvald, U. (2995). Jüri Mõis: Kui Gorbatšov käis laenu küsimas, olid pumppüssidega turvamehed lähedal. Õhtuleht, 2. apr. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=172172

Loe lisaks
Mait Raava (2007). Kuidas võita turuliidreid?
Mait Raava (2009). Välisturule mineku kolm eeldust.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles