Kulu või kokkuhoid ⟩ Millal muutub elektriauto tasuvaks?

Telial on kümme elektriautot, mis on töötajatele erasõitudeks kasutatavad analoogselt Bolti rendiautodele. Foto: Mari-Liis Männisalu

Kalli elektriauto pidamist saab muuta ettevõtte jaoks odavamaks, kui anda autod töötajate erakasutusse ja jagada nendega kulusid. Auto ise muutub tasuvaks aga juba üsna keskmise kuise läbisõidu korral.

Elektriauto muutub tasuvaks, kui sellega palju sõita. Selleks peaks auto olema kasutuses nii õhtuti kui ka nädalavahetustel. Telia andis oma elektriautod töötajatele kasutada töövälisel ajal erasõitudeks ja kasseerib neilt sisse Bolti rendiauto kilomeetritasuga võrreldava summa ajatasu rakendamata. Ühe kilomeetri hinnaks on 15 senti.

«Töötaja maksab meile elektriauto kasutuse kinni ja aitab meil liisingu makset tasuda,» selgitas Telia haldusosakonna juht Mari-Liis Männisalu Postimehele. »Me maksame erisoodustusmaksu ära ja riigil pole midagi öelda.»

Kui arvestada kõiki püsi- ja muutuvkulusid, kujuneb Telias elektriautode kilomeetri hinnaks 18 senti, mis on võrdväärne bensiinimootoriga autodega. «Elektri kulu kilomeetri kohta on vaid 4 senti,» kinnitas Männisalu.

Telial on kümme ühiskasutusautot, mis seisavad maja ees ja on äpi kaudu broneeritavad.

Sõidud lähevad automaatsesse sõidupäevikusse ja iga esmaspäeva hommikul saab töötaja meeldetuletuse märkida ära sõidud, mis olid isiklikud ja mis töösõidud. Isiklikud sõidud lähevad palgast kinnipidamisele.

Lisaks kulude jagamisele on Telial ka teine eesmärk – luua olukord, kus töötajatel ei tekikski vajadust soetada endale isiklik auto. «On mingi seltskond, kes kipuvad iga õhtu neid autosid võtma, siis ma olen öelnud, et jätke teistele ka,» rääkis Männisalu.

Telia ei keela töötajatel laskmast ka oma pereliikmetel või tuttavatel firma elektriautot proovida. Seda eesmärgil levitada elektriautode kogemust ja tutvustada selle plusse.

«Me astume Norras tänavale ja ei saa aru, kuidas seal nii vaikne ja puhas õhk on. See tuleb sellest, et seal kasutatakse palju elektriautosid,» ütles Männisalu.

Eelmisel nädalal elektromobiilsuse konverentsil «Elektra Pro 2022» esinenud Eesti Energia transporditeenuse juhi Mango Orase sõnul osutub elektriauto ettevõtte jaoks tasuvaks siis, kui aastane läbisõit on 22 000 kilomeetrit. Kui sisepõlemismootoriga auto kilomeetri hinnast moodustab sõiduki omahind 50 protsenti, kütusekulu 43 protsenti ja hooldus ning kindlustus 7 protsenti, siis elektriautol on ostuhinna osakaal 70 protsenti ning elektrikulu 25 protsenti.

«Elektriauto eeliseks on see, et ta hoiab hinda paremini. Realiseerimisel on elektrisõiduki jääkväärtus sisepõlemismootoriga sõidukist 10-15 protsenti kõrgem,» tõdes Oras.

Elektriautod võivad olla analoogsetest bensiinimootoriga autodest ligi kaks korda kallimad. Kui aga arvestada kütuse, hoolduse, kindlustuse ning intressimaksete ja erisoodustuse väiksemat kulu, suurenevad autopargi igakuised väljaminekud marginaalselt, ütles W.EG. Eesti juhatuse liige Silver Aiaste.

Auve Tech nõukogu esimehe Taavi Rõivase sõnul on ühiskonnas elektriautodega seotult väga palju ebaadekvaatseid hirme ja müüte.

Saan elektriautoga kõik sõidud tehtud, kuid tuleb tunnistada, et avalik laadimisvõrgustik on Eestis kehv.

Taavi Rõivas, Auve Tech nõukogu esimees

«Mina olen elektriautoga sõitnud kaks aastat ega plaani minna tagasi sisepõlemismootoriga sõidukitele. Saan elektriautoga kõik sõidud tehtud, kuid tuleb tunnistada, et avalik laadimisvõrgustik on Eestis kehv,» ütles Rõivas.

Elektriautode omanike seas läbiviidud küsitlused näitavad, et 70% neist laeb autot kodus. Kuid on ka neid, kes kasutavad üksnes avalikku laadimistaristut. Avalikus ruumis on täna kokku 400 laadijat ning seitsme aasta pärast peab neid olema 10 000.

«Inimesed muretsevad elektriautode puhul enim nende sõiduulatuse pärast, kuid enamus neist sõidavad päevas maksimaalselt 50-60 kilomeetrit. Selleks piisab kodus paaritunnisest laadimisest. Kodune laadija koos paigaldusega maksab praegu 2000 eurot,» rääkis Enefit Volt äriarendusjuht Kert Pääbo.

Telia kompenseerib ka koduse autolaadimise kulusid, sest nende IT-spetsialistid käivad kontorist kontorisse ja ega ole Telia kontoris nii pikalt, et seal autot laadida. Paljudes kodudes on elektrisüsteem aga nii nõrk, et siina laadijat anda ei saa.

«Me hea meelega annaks rendilaadija, sest neid on võimalik rentida paarikümne euro eest kuus, kuid nad peavad täna laadima «notsu» otsaga, mis on väga aeglane ja ööga laeb ainult pool akut täis,» rääkis Männisalu.

Eesti registris on praegu umbes 3300 elektriautot ning 2030. aastaks prognoositakse neid juba 100 000.