IMF: maailmamajanduse kohale ilmuvad tormipilved

BNS
Copy
Sularaha. Pilt on illustratiivne
Sularaha. Pilt on illustratiivne Foto: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Eesti Panga teatel soovitas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) oktoobri keskel toimunud aastakoosolekul hinnatõusuga võitlemiseks jätkata karmima rahapoliitikaga. Lisaks ennustati maailmamajandusele keerulist lähitulevikku.

12.–15. oktoobril aset leidnud aastakoosolekul arutleti maailmamajanduse väljavaate ja vajalike majanduspoliitiliste sammude üle. IMF-i põhisõnum liikmesriikidele oli Vaikla vaates selge: võitlus hinnatõusuga on praegu nii keskpankade kui ka valitsuste kõige tähtsam ülesanne ning toetused kõrgete energia- ja toiduhindadega toimetulekuks peavad olema lühiajalised ja suunatud eelkõige neile, kes abistamist kõige rohkem vajavad.

«IMF-i hinnangul kogunevad maailmamajanduse kohale tormipilved. Globaalne majandus jätkab IMF-i värskelt avaldatud prognoosi kohaselt järgmisel aastal küll kasvamist, kuid oodatav 2,7-protsendine majanduskasv on kevadel prognoositust märksa aeglasem. Iga kolmanda riigi majandus järgmisel aastal kahaneb ning majanduskasv suurtes majanduspiirkondades – Ameerika Ühendriikides, Euroopa Liidus ja Hiinas – pidurdub järsult. Üleilmne inflatsioon küll saavutab oma tipu, 9,3 protsenti, selle aasta lõpus, kuid jääb kõrgeks ka järgnevatel aastatel,» kirjutas Eesti Panga ökonomist Nils Vaikla keskpanga blogis.

Mis mõjutab majanduse käekäiku?

Maailmamajanduse käekäiku mõjutavad teama selgitusel kolm peamist tegurit: Venemaa sõda Ukrainas, aastakümnete kõrgeim üleilmne inflatsioon ja maailmamajanduse ühe kasvumootori, Hiina majanduskasvu aeglustumine COVID-19 piirangute ja süveneva kinnisvarakriisi tõttu.

IMF-i peamised majanduspoliitilised soovitused on, et keskpangad peavad hinnastabiilsuse taastamiseks jätkama rahapoliitika karmistamist, samas peab eelarvepoliitika keskpanku inflatsiooni aeglustamisel toetama ehk olema pigem kitsendav, et mitte hinnakasvu tagant tõugata.

«Arvestades ees ootavaid keerulisi aegu oleks valitsustel tark eelarves taas ka puhvreid koguda, et võimaliku uue kriisi korral oleks uuesti võimalik majapidamisi ja ettevõtteid toetada»

– Eesti Panga ökonomist Nils Vaikla

«Euroopa riigid peavad arvestama, et energiahinnad jäävad kõrgeks ning eriti keeruline on järgmise aasta talv, kui gaasivarusid on tõenäoliselt vähem. Seetõttu on tähtis keskenduda eeskätt energiatarbimise vähendamisele ja hoiduda kulukatest toetusmeetmetest. Mittesihipärased toetusmeetmed, nagu gaasi- ja elektrihindadele lagede kehtestamine, on väga kallid ega motiveeri kokkuhoidlikumalt tarbima. Ka ajaloolise kogemuse põhjal võib öelda, et taolised fiskaaltoetused kokkuvõttes eesmärki ei täida. Arvestades ees ootavaid keerulisi aegu oleks valitsustel tark eelarves taas ka puhvreid koguda, et võimaliku uue kriisi korral oleks uuesti võimalik majapidamisi ja ettevõtteid toetada,» kirjutas Vaikla.

Kiire hinnatõusuprobleemi peamist põhjust lahendab aga struktuurireformide tegemine. «Kõrges inflatsioonimääras on suuresti süüdi pakkumispoolsed tegurid, mistõttu energia pakkumist ja alternatiive lisavad investeeringud ning kaupade pakkumist lihtsustavad meetmed võimaldavad inflatsiooni aeglustada. Arenenud riikides aitaks palgasurvet vähendada ka aktiivsed tööturumeetmed ja investeeringud lastehoidu, mis võimaldaks suunata rohkem inimesi tööturule. Reformide mõju nähtavaks saamine võtab küll aega, kuid pikemas vaates suurendavad need majanduse tootlikkust ja pakuvad püsivamaid lahendusi hinnakasvu leevendamiseks,» osutas ökonomist Vaikla.

Kokkuvõttes leiti Vaikla sõnul aastakoosolekul, et vastutustundlikku poliitikat peavad tegema nii valitsused kui ka keskpangad ning olulisel kohal on ka rahvusvaheline mitmepoolne koostöö, et tagada stabiilne globaalne majanduskeskkond ja finantssüsteem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles