L, 4.02.2023

Bretton Woods – rahasüsteem, mis tegi USAst maailma võimsaima riigi

Tavid
Bretton Woods – rahasüsteem, mis tegi USAst maailma võimsaima riigi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Shutterstock

Aasta enne teise maailmasõja lõppu loodud Bretton Woodsi rahasüsteem aitas USA-l saavutada maailmas nii majandusliku kui geopoliitilise hegemoonia. Mis olid selle süsteemi alustaladeks ja miks see mõne kümnendi möödudes kokku kukkus?

Finantsmaailma lähiajaloo üks olulisemaid sündmusi leidis aset 1944. aastal, mil teise maailmasõja lõpp oli lähenemas. Toona kogunesid liitlasriikide esindajad USAs New Hampshire’i osariigis asuvasse Bretton Woodsi, mille eesmärk oli kujundada sõjajärgse maailma ühised rahandus- ja kaubandusreeglid. Just sealt sai alguse esimene ülemaailmne rahasüsteem.

Bretton Woodis kohtumisel osales ligi 730 delegaati 44st riigist. Jõupositsioonil olid USA esindajad, kes nõudsid, et uus süsteem põhineks USA dollaril ning kullal. Toona moodustasid USA kullavarud kaks kolmandikku kogu maailma keskpankade kullavarudest.

Esimene ülemaailmne rahasüsteem

Foto: Shutterstock

Sõja järel hakkasid paljud valuutad kiiresti väärtust kaotama ning uue rahasüsteemi üks eesmärkidest oli taolisi finantskatastroofe vältida ning soodustada majanduskasvu. Bretton Woodsis loodud rahasüsteem nägi ette, et USA dollar tagatakse kullaga, kõik teised valuutad tagatakse omakorda aga dollariga.

Konverents ise kestis vaid kolm nädalat, aga ettevalmistusi selleks hakati tegema juba aastaid varem. Süsteemi peamised kujundajad olid Briti majandusteadlane John Maynard Keynes ja USA rahandusministeeriumi rahvusvaheliste turgude peaökonomist Harry Dexter White. Nende vaated uute süsteemi loomisel olid aga pisut erinevad.

Keynes soovis luua globaalset keskpanka, mis emiteeriks rahvusvahelist valuutat bancor ja mida kasutataks rahvusvahelistes maksetes. White soovis aga luua süsteemi, mis toetub USA dollarile. Lõplikust lahendusest leiab ideid mõlemalt, aga White saavutas suuremalt jaolt oma eesmärgid. See süsteem aitas saada USA-l mäekõrguselt maailma suurimaks majandusjõuks.

Röövellik privileeg

See süsteem tõi Ameerika Ühendriikidele tohutut kasu. Prantslased nimetasid seda „röövellikuks privileegiks“ (privilège exorbitant). Tegemist on asümmeetrilise finantssüsteemiga, kus välismaalased toetavad ameeriklaste elustandardit ning subsideerivad nende rahvusvahelisi ettevõtteid.

USA ökonomist Barry Eichengreen iseloomustas olukorda nõnda: „USA-l kulub 100dollarise rahatähe trükkimiseks vaid paar senti, aga teised riigid peavad selle raha teenimiseks tootma 100 dollari eest reaalseid tooteid ja teenuseid.“

Foto: Shutterstock

Bretton Woodsi konverentsil sündisid ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank. Mõlemad institutsioonid alustasid 1945. aastal ning kannavad rahvusvahelise kapitali pakkumisel ning kaubanduses olulist rolli tänaseni. Krediidiliidu põhimõttele tugineva IMFi eesmärk oli tagada stabiilsus ning aidata riike, kes vajavad finantsilist abi. Maailmapank loodi esialgu selleks, et aidata teise maailmasõja ajal laastatud riike ning toetada pikaajalist majandusarengut.

Kullastandarist loobumine

Bretton Woodsi süsteemi hakkasid esimesed mõrad ilmuma 1960ndatel. Vietnami sõda ja USA valitsuse kulutuste suur kasv tekitasid olukorra, kus dollareid loodi juurde ning nende tagamiseks ei olnud piisavalt kulda.

1965. aastal ütles Prantsusmaa president Charles de Gaulle, et soovib oma dollarireservid vahetada ametlikku kurssi arvestades kullaks. Sama tegid ka mitmed riigid, mis lõi süsteemi kõikuma.

1971. aastal teatas USA president Richard Nixon, et kullastandardist loobutakse ajutiselt. Ajutisest sai aga igavene, sest kõik katsed dollari fikseeritud väärtust taastada luhtusid.

Alates 1971. aastast maailmas kehtivat süsteemi võib nimetada dollari reservvaluuta süsteemiks. See tähendab, et rahvusvahelises kaubanduses, keskpankade reservides ja panganduses kasutatakse peamiselt dollareid. See süsteem põhineb võlgade kasvul ning ei ole millegagi tagatud. Samuti iseloomustab seda valuutakursside kõikumine.

Frankfurt, Saksamaa; Euroopa Keskpank on euro keskpank ja haldab eurotsooni rahapoliitikat.
Frankfurt, Saksamaa; Euroopa Keskpank on euro keskpank ja haldab eurotsooni rahapoliitikat. Foto: Gordon Bell / Shutterstock.com

USA-le pakub see süsteem aga jätkuvalt suurt privileegi – kuna rahvusvaheline kaubandus toimub peamiselt dollarites, siis on nõudlus valuuta järele suur. Lisaks sellele võetakse paljudes riikides dollarites laene. Kui USA suurendab dollarite massi, siis sisuliselt eksporditakse inflatsiooni ning selle maksavad kinni kõik riigid, kes dollareid kasutavad.

Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsesside kohta veel lugeda, külasta meie uudiste lehte!

Tagasi üles