K, 8.02.2023

Kokkuhoiu ABC ⟩ Vaata, mida riik soovitab teha energia säästmiseks

PM Majandus
Vaata, mida riik soovitab teha energia säästmiseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Pesumasin kulutab kuus kolm korda nädalas kasutades keskmiselt alla seitsme euro elektrit.
Pesumasin kulutab kuus kolm korda nädalas kasutades keskmiselt alla seitsme euro elektrit. Foto: Pexels / CC0 Licence

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötas välja soovitused, mis aitavad majapidamistel säästa elektrit. 

Eluruumis, kus inimene viibib kauem, ei tohiks temperatuur olla alla 18 kraadi. Enamiku inimeste jaoks on meelepärane temperatuur 21 kraadi. Ühe kraadi sisetemperatuuri langetamisega saavutatakse vähemalt 5-protsendiline küttekulu kokkuhoid, hästi soojustatud majas võib kokkuhoid ulatuda koguni 10 protsendini, kirjutab MKM oma veebilehel.

Kui kõigis Eesti kodudes alandataks kütteperioodil toatemperatuuri ühe kraadi võrra, tähendaks see kogu riigis energia kokkuhoidu enam kui 100 gigavatt-tundi (GWh) kuus. Selle kogusega kataks näiteks Eesti suuruselt teise linna Tartu korterelamute aastase maagaasi tarbimise.

Temperatuurisoovitused:

- eluruumid 20–21 kraadi;

- magamistuba 18–20 kraadi;

- korterelamu koridor 17–18 kraadi;

- laohoone 12 kraadi;

- garaaž 5 kraadi.

Temperatuur reguleeri vastavalt vajadusele

Radiaatorit pole vaja üle reguleerida, kuna sel juhul ei soojene ruum kiiremini. Radiaatorile on mõistlik paigaldada termostaadiga regulaator ja reguleerida termostaadi näit vastavalt temperatuurile või vahemikku 2 kuni 3.

Toatemperatuuri jälgimiseks ja selle alusel ka radiaatori reguleerimiseks tasub tuppa paigaldada termomeeter.

Talvisel ajal jäta radiaatori ette vaba ruumi soojuse toas levimiseks. Ära kata radiaatori termostaati kardinaga.

Kontrolli üle aknad ja uksed

Välista soovimatud õhulekked, mille kaudu külm õhk tuppa tungib. Hoolda akende ja uste tihendid ning vajadusel asenda need uutega, tihendite uuendamist vajavad ka plastaknad.

Hoia aknad puhtana – määrdunud aken võib vähendada tuppa pääsevat valgust kuni 40 protsendi võrra. Kuid päike suudab ka külmal ajal soojapidavate akendega ruume päevasel ajal arvestataval määral soojendada ja vähendada seeläbi kütmise vajadust.

Tuuluta kiirelt

Kodu tuulutamiseks ava kõik aknad lühikeseks ajaks – see tuulutab kodu kiiremini läbi ega lase toa seinte ja mööbli temperatuuril langeda. Seevastu pikemaajaline tuulutamine jahutab maha seinad ja mööbli, mistõttu kulub palju energiat majapidamise taas soojaks kütmiseks.

Eelista ventilaatorit konditsioneerile

Suvel eelista palavuse korral konditsioneeri asemel ventilaatorit. Kui konditsioneer töötab, väldi sooja õhu pealevoolu akendest ja ustest.

Pikemaajalised lahendused

Vaheta ebatõhus kütteseade või -süsteem võimalusel uue tõhusama ja energiasäästlikuma vastu. Hoolda kütte- ja jahutusüsteeme vastavalt juhendile korrapäraselt.

Ahiküttega elamus on oluline teha küttesüsteemi – sh korstna – korrapärane kontroll ja puhastamine. Põletatav puitkütus peab olema kuiv. Loe lähemalt keskkonnaministeeriumi lehelt «Ahjukütmise ABC». Hea, kui ahi või kamin on soojust salvestav – see aitab vähendada küttekulu.

Kui oled küttesüsteemi valimas, siis kaalu võimalikult energiasäästlikku lahendust. Kindlasti kaalu kütteautomaatika paigaldamist. Automaatika tuleb õigesti seadistada, et selles kasu oleks – kasuta selleks eksperdi abi.

Kui elad eramajas või ka korterelamus ning hoonel puudub võimalus tarbida soojust kaugküttevõrgust, siis tasub lisaks põhiküttele kaaluda ka lisakütte kasutamist: elektriküte, soojuspump, kamin, ahi, päikeseküte või muu kütteviis. Tänapäevane automaatika võimaldab soojust toota just selle kütteliigiga, mis on teatud ajal kõige odavam. Näiteks kui elekter on odavam, annab soojust soojuspump, hinna tõustes hakkab sooja tootma mõni muu kütteallikas.

Kui kütad kodu ainult elektriga, siis on sinu elektriarve suure tõenäosusega kõrgem kui Eesti keskmisel elanikul. Elektri otseküte sobib ennekõike väiksema ruumi kütmiseks või kasutamiseks ajutise või sekundaarse küttena suurema pinnaga elukohas. Elektri otsekütteseadmete soetamine ja paigaldamine võib tunduda alginvesteeringuna odav, kuid terve hoone kütmine näiteks elektriradiaatori, soojapuhuri või õliradiaatoriga on oluliselt kallim kui alternatiivsed küttesüsteemid.

Hea võimalus kodu kütta on soojuspumbaga. Soojuspump toodab rohkem soojusenergiat kui tarbib elektrit selle tootmiseks. Samas on soojuspumba soetamine ja paigaldamine kallim võrreldes elektri otsekütte seadmetega. 

Põhilised soojuspumba süsteemid on:

  • Õhk-õhk soojuspump – alginvesteeringuna odavaim, sobib väiksemale majapidamisele, suurema kodu puhul võib olla ebapiisava võimsusega põhikütteks kasutamisel ja ka üsna kulukas.
  • Õhk-vesi soojuspump – võimaldab kodu hoida soojana ja seda ka kuumematel suvepäevadel jahutada. Õhk-vesi soojuspumpa on soovituslik kasutada uutes või renoveeritavates majades, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madal, kuid maakütte paigaldamiseks ei ole võimalust. Õhk-vesi soojuspumba soetamine ja paigaldamine on kallim kui õhk-õhk pumbal.
  • Maasoojuspump on võrreldes õhk-vesi soojuspumbaga kallim, kuid seade on oluliselt energiasäästlikum ja püsikulud madalamad.

Kaugküttevõrgu piirkonnas asuv korterelamu on mõistlik ühendada kaugküttega. Kaugküttesoojuse tarbijatel tasub lisaks tutvuda Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu koostatud soovitustega.

Eelpool mainitud küttesüsteemidele on võimalikud alternatiivid ka tahkekütuse-, pelleti-, gaasi-, vedelkütte- ja elektrikatlad.

Kodu energiatõhusaks renoveerimine

Näiteks tervikliku renoveerimisega võib energiatarve väheneda suisa poole võrra ehk 50 protsenti. Oluline on kõike teha läbimõeldult ja asjatundjatega konsulteerides – näiteks soojustades ei tohi unustada ventilatsioonisüsteemi uuendamist, vältimaks liigse niiskuse ja hallituse tekkimist. Energiatõhusust arvestades on mõistlik paigaldada soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis võimaldab küttekuludelt kokku hoida.

Võimalusel renoveeri terve kodu korraga. Järkjärgulise renoveerimise puhul võib iga paari aasta tagant tekkida vajadus taas ehitada. Eramaja rekonstrueerimise kohta on KredEx pannud kokku juhendmaterjali «Eramaja rekonstrueerimine».

Energia säästmiseks korterelamus on üks võimalus jaotada küttekulud tegelike tarbimisandmete põhjal korteripõhiselt. Selleks tuleb radiaatoritele paigaldada küttekulujaoturid. Oluline on küttekulude õiglane jaotamine ning seetõttu on soovituslik teha jaotus põhimõttel 75 protsenti ruutmeetripõhine ja 25 protsenti mõõdetud küttekulu. 

Tooda ise elektrit päikesepaneelidega

Majas või korteris on üheks võimaluseks paigaldada katusele päikesepaneelid elektri tootmiseks, mille kaudu vähendada võrgust soetatavat elektrit. Elektrit ise tootes ei tule tasuda võrgutasusid, aktsiise ega makse.

Märksõnad
Tagasi üles